Reisiblogid Travellerspoint-is

Christiani esimesed koolipäevad

sunny 35 °C

Selleks, et me oleme nii kaugele jõunud, peaks alustama augustikuust, kui me reaalselt läksime Kajokietsuksa kooli sisseastumisteste tegema. Test iseinesest läks ilusti ning peale pooletunnist ajuderagistamist oli vastus selge: test on läbitud edukalt. See sisaldas erinevaid grammatikaülesandeid, matemaatikat, üldist teamist ühiskonnast jne. Kuigi paljud asjad olid Christiani jaoks uued ja arusaamatud, siis kokkuvõttes läks kõik edukalt.

Peale testi tegemist paluti meil kokku panna kõikvõimalikud paberid ja ära täita ankeedid, mis olid sama pikad kui hiina müür. Kõikidest dokumentidest pidime veel tegema 3-4 koopiat ning osa dokumente isegi paluti tai keelde lasta tõlkida. Olime suht lootusrikkad ning õnnelikud, et lõpuks saime talle koha. Siis aga tabas meid väga ebameeldiv üllatus, kui see sama tädi helistas ja teadustas mulle, et kahjuks on asjalood nii, et kõik kohad on koolis täis ning peame panema teid ootelisti. See tuli meile kui välk selgest taevast ning kõik me plaanid olid nässus.

Egas midagi, hakkasime siis oma mõtteid teiste koolide suunas liigutama, kuid ega sealt midagi hea välja kokkuvõttes ei tulnud. Kõik järgnevad koolid olid siiski rahvusvahelised koolid, kus õppemaks oli sedavõrd üüratu, et meie seda välja poleks kannatud. Kõige odavam rahvusvaheline kool oli Rawai Progressive school, kus õppemaks kõikide tasudega kokku tuli ca 300000 bahti ehk siis 100000 krooni aastas. Kõik järgnevad koolid olid veelgi kallimad ning me olime üsna lootusetus seisus. Vahepeal sai oldud veel kooliga mailivahetuses, ning suhtlesime paljude õpetajatega, kus keegi ei mõistnud meie olukorda. Et siis mismoodi teile öeldi, et kohti ei ole. See on ennekuulmatu jne. Ühesõnaga ei tea kas mõjus meie pidev sudimine või siis tõesti mingi koht vabanes, helistati meile oktoobri keskel ning teatati rõõmusõnum, et Hans Christian on kooli nimekirja sisse arvatud. Kuna uus poolaasta algas seal koolis 26. oktoober, siis oli meil sobilikult üks nädal aega kõik bürokraatia korda ajada, rahad ära maksta ning koolitarbed ja vormid osta.

Õppemaks kujunes seal koolis 69400 bahti poolaasta ees, mis siis sisaldas õppemaksu, kindlustust, toitlustust, õppematerjale, sisseastumistasu ning veel mingeid nipet näpet asju. Järgnev poolaasta maksab ca 60000, mis siis kokku aastamaksuks teeb ümmarguselt 130000 bahti. See on üle kahe korra vähem kui kõige odavam rahvusvaheline erakool. Haridus on kõik meil inglisekeelne, enamus õpetajaid on kõrgelt kvalifitseeritud ning pärit kas Ameerikast, Inglismaalt või Austraaliast. Kogu õppetöö käib inglise keeles niiet ka seda kooli võib nimetada rahvusvaheliseks kooliks :)

Esimeseks murelapseks sai meil koolivorm. Nimelt seal koolis on kohustuslik 3 erinevat koolivormi. On tavaline vorm, mis koosneb lühikeste varrukatega triiksärgist, ruudulistest lühikestest pükstest, lipsust, valgetest sokkidest ning mustadest kingadest. Seda vormi tuleb siis kanda teisipäeval, neljapäeval ja reedel. Kolmapäeval on ülekooliline skaudi ja gaidi päev, kus siis on lastel seljas embleemidega triiksärk, kaelas skaudisall ning peas skaudimüts. Jalas peavad nad siis kandma musta värvi tenniseid. Esmaspäev on aga spordipäev, kus seljas peab olema roheline kooli logodega spordisärk ning jalas "adibas" tüüpi mustad läikivad dressipüksid. Jalanõudeks lumivalged krõpsudega tossud :) Väga praktiline eksole. Kõik vormid sai kohe osta koolis asuvast poest, kuid jalanõud pidime ise muretsema. Komistuskiviks saigi meil siis need mustad kingad, mis olid justkui Phuketi saarelt otsa saanud. Lõpuks siiski ühest kallimast kaubamajast need leidsime, kuid just meile vajalikke numbreid polnud :) Mis siis teha, nüüd poiss käibki koolis oma mustade tennistega. Õnneks pole kellelgi siiamaani pretentsioone olnud.

Ok ma olen siin nüüd pikalt taustast jahunud, kuid nüüd siis esimese koolipäeva juurde. Hommikul oli kõigil pabin sees, et ikkagi väga uus ja hirmutav keskkond lapse jaoks, et ei tea kuidas hakkama saab. Jõudsime kooli kella 7.45 ajal ning siis oli juba alla "aulasse" kogunenud kogu koolipere, kes kõik nagu sõdurpoisid ennast ritta olid seadnud. Seal siis toimus igahommikune kogunemine, kus võimeldakse, lauldakse, lausutakse mõned sõnad Buddha austuseks ning minnakse riburada oma õpetaja sabas klassidesse. Christian võeti seal kohe omaks ning tuli välja, et tema klassijuhatajaga olime juba varasemalt suhelnud ühe tuttava sünnipäeval. Tema nimi on muideks Kate :) Õhtul järgi minnes oli mul igati värin sees, et ei tea, kas nüüd on poisil shokk suur ning edasise koolimineku suhtes blokk ees. Kuid ma eksisin rängalt. Mulle jooksis vastu rõõmus naeratav poiss, kes kilkas, et oi kui mõnus tal siin on :) Rääkides õpetajaga, ei suutnud ka tema uskuda, et kui aktiivne ja arukas Christian oli olnud oma esimesel koolipäeval. Tal oli pidevalt käsi püsti olnud, oli klassi ees vastamas käinud, tahvli peale kirjutanud ning leidnud palju uusi sõpru. Kõik olid ta kohe omaks võtnud ning suhtlemisbarjääri ei olnud tekkinud esimestest hetkedest alates.

Nüüd järgnevatel päevadel on asi igati paremuse poolegi veel läinud, kuna järjest rohkem tunneb ta ennast seal keskkonnas kindlamini. Enam ei pea ma hommikul teda saatmagi minema. Hüpatakse rolleri pealt maha ja tehakse vaid tsau ning kihutatakse kooliruumidest sisse.

Ainus asi, mis seal talle eriti ei meeldi, on toit. Kuna tegemist ikkagi tai kooliga, siis kogu menüü on ka tai toitudest. Nii ongi siis kujunenud, et iga päev on senini olnud riis mingi asjaga ning seda "asja" ei julgeta proovidagi :) Eks ta on siis söönud riisi ning ostnud kooli puhvetist endale snäkke juurde. Kuna aga hommikul saab kodus kõht täis pugitud ning peale kella 16 pärastlõunal saab ka kodus korralik kõhutäis söödud, siis pole ka sellest lugu midagi. Koolis on lisaks igal korrusel väljas suured joogiveetünnid, kust siis iga laps saab oma kaasavõetud pudelit pidevalt joogiveega täitmas käia.

Homme ootab teda ees Halloweeni päev, kus neil on kohustus riietuda vastavatesse kostüümidesse. Esmaspäeval on jällegi Loi Kratongi päev, kus kõik peavad kandma Tai rahvusvärvides riideid ning valmistama laevukesi looduslikest materjalidest, et need siis pimeduse saabudes Karon Beachi läheduses asuva laguuni peale lahti lasta. Sellest festivalist aga juba järgnevates postitustes.

Eks aeg näitab, kuidas tal seal koolis edasi minema hakkab, kuid nüüd me enam ei muretse ning teame, et tema on poiss, kes saab igas situatsioonis hakkama. Julgem tunne kohe :)

Päikest!

Kirjutas phuketis 17:57 Sildid Thailand Tagged educational

Saada sissekanne e-postigaFacebookStumbleUpon

Sisukord

Kommentaarid

Uskumatu kui tublid lapsed teil on!!!!!!!!!

autor Kersti

Tere
Tore,on lugeda teie lugusid.Oleme tulemas lastega phuketi kuuks ajaks 2.12.09 ja oleks lahe,kui kohtaks ka eesti peresid!?

autor Anneli

Comments on this blog entry are now closed to non-Travellerspoint members. You can still leave a comment if you are a member of Travellerspoint.

Login