Reisiblogid Travellerspoint-is

Phi Phi saared

semi-overcast 31 °C

Olime juba ammu mõelnud, et kõrghooajal tuleks ära käia Phi Phi saartel, mis küll meil nähtud Janaga, kuid laste jaoks oleks see midagi uut ja põnevat. Kuna seni ajani olid lained päris suured olnud, siis lükkasime seda pidevalt edasi.

Kuna hetkel oli veel Phuketil puhkamas ka teisi eestlasi, siis tekkis mõte, et miks mitte rentida koos mõni privaatlaev ning teha selline eestlaste ühine reis paradiisisaartele. Mõttekaaslasi tekkis järjest juurde ning ühel hetkel oli soovi avaldanud juba pea 30 eestlast. Loomulikult on sellise rahvahulga kokkuajamine suht keeruline ülesanne, leida kõigile sobiv aeg ning meelepärane maksumus. Lõpuks leidsime ühe mõnusa laeva, millel pikkust 25m ning 3 tekki. Tegemist oli sukeldujate laevaga, mille saime välja sebida ühe me tuttava kaudu. Laeval olid sees nahkdiivanid, vaipkattega põrandad, 2 tualetti, söögiala ning laeva vööris võis lihtsalt päikest nautida.

Hommikul kell 8 kogunesime Chalongi sadamas ning sõit võis alata. Hommikusöögiks pakuti kõikidele pardalolijatele tuunikala võileibu ning teed ja kohvi. Siiski oli ilm selline kahtlane, päike küll piilus pilve tagant, kuid kõikjal valitses selline sudu, mis ühest küljest oli tore, kuid samas oleks eelistanud päikesepaistelist ilma. Sõit ise kestis pea 3 tundi ning lained olid päris võimsad. Meie grupijuht Danny andis kõikidele soovijatele sisse merehaiguse vastu tabletid, kuid siiski paljudel lastel ning ka osadel täiskasvanutel tuli kallale merehaigus, mis nende jaoks oli suht ebameeldiv.

Kolme tunni pärast jõudsime Maya Bayle, mis asub Phi Phi saarte väiksema saare Phi Phi Lay küljel, mis on tuntuks saanud filmi The Beach võttepaigana. Kuna juba eelmisest aastast mäletasime, et kuna tegemist on ühe populaarsema turismikohaga antud regioonis, siis rahvast oli seal palju ning paat oli paadis kinni. Otsustasime mitte hakata seal maale minema ning tegime seal vaid mõned pildiklõpsud. Edasi sõitsime suurema saare juurde Phi Phi Donile, kus randusime rannikust 100m kaugusel ning meid korjas peale pikasabaline paat. Nii meie Christianiga kui ka teised julgemad hüppasid kohe suurelt paadilt vette ning snorgeldasime ise kalda poole. Kuigi rannaäärne ala ei pakkunud eriti snorgeldamismõnu, siis veidi eemal laius päris kena korallidest palistatud järsak, kus võis näha väga eriskummalisi vee elukaid ning koralle.

Dannyl oli plaanis teha ka paar sukeldumist ning tal oli vaja korraldada üks eksam vee all ühele kohalikult sukeldujale. Nemad siis kadusid tunniks vee alla.

Tegemist oli Monkey Beachiga, kus rannas jooksid ringi vabalt suured ja väiksemad ahvipärdikud. Üks meie grupist poiss läks ühele ahvile veidi liiga lähedale ning üritas käe pealt ahvile süüa anda, kuid nagu metsaelanikud on, oli ka see paraku ettearvamatu ning ründas poissi. Õnneks piirdus asi vaid väikse kriimustusega, kuid siiski olid nad sunnitud minema ennast vatsineerima marutaudi vastu, kuna nagu vanasõnagi ütleb: parem karta, kui kahetseda.

Edasi viis pikasabaline paat meid laeva tagasi, kus meid juba ootas imemaitsev lõunasöök. Kõhud täis, kulges sõit saare sadamasse, kus siis anti meile tunnike ringivaatamiseks. Saare see osa oli isegi eelmise aastaga võrreldes tundmatuseni muutunud ning juurde oli tekkinud hulgaliselt erinevaid poekesi, müügikohti ning teisi kaubapakkujaid. Kõik see virr varr võttis saarelt selle oodatud võlu ning tegelikult pole seal saarel väga palju midagi peale hakata. Kuna saar ise on keskosast vaid 100m lai, siis ühest kaldast teise jalutamine võttis aega vaid hetke.

Kell oli märkamatult juba pool viis õhtul saanud ning pidime pöörduma tagasi laeva, mis meid kodu poole loksutama hakkas. Lained olid vaibunud ning kellelgi väga paha ka enam ei hakanud. Jõudsime tagasi poole üheksa paiku õhtul ning igal pool valitses suur pimedus.

Tegelikult päev oli tore ning lisaks Phi Phi saartele oli see lihtsalt üks vahva päev merel. Edaspidi peavad lihtsalt kõik inimesed, kel väiksemadki merehaiguse ilmingud kunagi olnud on, selle vajaliku tableti juba kasvõi profülaktika mõttes enne sisse võtma. Järgmine kord peaks me sõitma juba mõnele teisele saarele, kuid siis juba kusagile lähemale, kuna avastamist erinevatel paradiisisaartel jagub siin küllaga.

Päikest!

Kirjutas phuketis 19:54 Sildid Thailand Tagged cruises

Saada sissekanne e-postigaFacebookStumbleUpon

Sisukord

Kommentaarid

Saabusime 3 päeva eest Taist. Kui algselt plaanisime põhiosa 10-päevasest reisist veeta Phuketil, siis tegelikult kujunes nii, et jäime 5 päevaks Phi Phi Donile. Tõsi on, et näiteks 2 nädalat oleks seal vedelemiseks ja ringi tuustimiseks ehk liiga pikk aeg, aga saarel on kindlasti oma charm ja sealne melu meeldis meile küll. Erinevalt näiteks Patongist, mis tundus ikka eemaletõukav ausalt öeldes. Phi Phil peatuvad turistid on oluliselt meeldivamad ning kohalikud ka vähem pealetükkivamad, kokkuvõtteks mõnus laid back elu-olu.

Ja Maya Bayle tasub minna varahommikul, umbes 6-7 ajal, ning mitte paadiga lahte sisse sõita, vaid tagant koopast sisse ja jalgsi läbi saare.

Nüüd, kus on väheke põhjamaist karget õhku kopsudesse tõmmatud, tahaks juba tagasi.

PS Ja üks random soovitus veel, mis aga võib eluliselt oluliseks kujuneda - kui laenutad Tonsai Baylt kayaki ja lähed pikalt avamere poole (sinna, kus haipüüdjad käivad), püüa enne välja selgitada, kas kayak mitte ei leki.

autor Martin

Õnneks siiski poiss marutaudi süste ei vajanud, kohalik arst arvas ka, et on ainult kriimustus. Siiani on kõik kombes ja päike tuli ka ju lõpuks välja. Ja põrand ei kõigu ka enam. "Üks merehaigetest"

autor Ave

Comments on this blog entry are now closed to non-Travellerspoint members. You can still leave a comment if you are a member of Travellerspoint.

Login