Vahepealsed tegemised :)

Isegi imestan kui laistaks ma olen muutunud seda blogi kirjutades. Kuidagi ei leia enam neid mõndakümmend minutit, millal arvuti ette istud, et veidikeseks oma mõtteid koondada. Asjad ja tegemised kusjuures kipuvad nii isegi ununema kui siin kirjutistega pikem vahe sisse tuleb.

Vahepeal siin nentisime fakti, et me pole randa jõudnud juba üle kuu aja ning nahk hakkas kahtlaselt heledaks muutuma. Võtsime siis ennast kätte ning lohustasime eelmine neljapäev ennast randa ning alustasime praadimist. Sel päeval oli päike eriti intentsiivne, et hoolimata kõikidest päiksekreemides ning pidevast vees jahutamisest, suutsim pooleteise tunnise rannasvedelemisega ennast korralikult ära kõrvetada. Nüüd nädal hiljem oleme kõik nagu kirjud lehmad ning igalt poolt pudeneb nahka nii mis kole

Kusjuures mingi päev just mõtlesim, et huvitav kas keegi meis mäletab, millal viimati siin vihma sadas. Sellest vist oli samuti juba pea 2 kuud möödas. Täna siis oli see esimene päev, kui hommikul jooksma minnes sain üle pika aja looduslikku jahutust. Enne jooksma minekut just kirusin ennast, et miks ma küll nokamütsi maha unustasin, kuid lõppude lõpuks ei läinudki seda vaja.

Viimase nädala jooksul oleme siin tuttavaks saanud ja kohtunud väga paljude toredate eestlastega, kellega üheskoos on palju aega veedetud. Ühte perekonda kohtasimegi sel samal päeval rannas olles, kuid kahjuks lendavad nad juba homme tagasi lumisesse Eestisse.

Eelmine nädal sai taasavastatud rannavolle, mida polnud juba mitmeid kuid keegi mänginud. Nüüd sel nädalal sai isegi poistega kaks korda mängimas käidud ning edaspidi tegimegi traditsiooniks, et vähemalt korra nädalas teisipäeviti viiest seitsmeni on mäng. Samas kompleksis käisime ka Christianiga esimest korda tennist mängimas, kuna ta juba ammu sellest räägib ning tahtis ära proovida. Eks alguses oli ikka raske tal, kui mida aeg edasi, seda paremini tal juba löögid välja tulid ning mingi hetk sai kohe mitmeid kordi üle võrgu pikalt palli toksitud. Lapsed õpivad ikka kadestamisväärse kiirusega.

Eile neljapäeval tähistasime siis tiba ka Eesti Vabariigi aastapäeva. Selleks tegi iga maja meie kommuunist midagi maitsvat ning üheskoos ning mujalt kutsutud Eesti sõpradega koos sai hiliste tundideni salatit süüa ja juttu rääkida. Osad vapramad jätkasid oma pidu veel Patongi ööklubides, osad basseinis

Täna saabuvad meile külla kauaoodatud naabrid kaugelt Eestist, niiet nädalavahetus tuleb tihe ja põnev. Tuleb ju maha pidada ka oma pisike vananemispidu, kuid sellest mis seal toimus, juba järgnevas postitustes.

Päikest!