Reisiblogid Travellerspoint-is

Meie ja ussid

sunny 33 °C

See on kõikidele teada, et troopilises kliimas on meie igapäevasteks kaaslasteks erineva suuruse ning iseloomuga ussikesed, kes siis meid kas ehmatavad, erutavad või lihtsalt silmailu pakuvad. Kuid ausalt öeldes ei kujutanud me ette, et me usse ikka nii palju näha saame ning nõnda erinevaid.

Alles see oli, kui meie eelmises elukohas Chalongis ühe maja elanikud päise päeva ajal mööda muru vonklemas nägid ühte punakaskollase kaelaga ussivolaskit. Nüüdseks on see uss tänu Jensi osavusele oma lõpu leidnud ning elanikke enam ei tülita. Järgmine kokkupuude ussiga oli samuti meie eelmise elukoha trepi juures, kui Jana nägi trepi all ühte pirakat kobra konna alla kugistamas. See võttis küll kõhedaks ning tegi meid veelgi ettevaatlikumaks, kuna nagu kõikidele teada, ei ole kobra mürk teps mitte tervislik inimesele. Peale seda käisime ostmas ühte spetsiaalset pulbrit, mida tuleb siis igale poole ussi võimalikele teekondadele maha puistata. Selle eesmärk on see, et kui uss pulbrist üle libiseb, siis tal pidi hakkama nahk nii kõvasti sügelema, et ta pidi igatpidi hakkama väljapääsu otsima sellest piirkonnast ning ära minema. Samuti andsime kohalikule remondimehele ülesande ehitada ussilõks, mille ta ka valmis tegi. Omaette me küll kihistasime naeru selle lõksu peale, kuid parem ikka kui mitte midagi. Nimelt klopsis ta kokku selle igasugustest aias leiduvatest vahenditest ning pani elusa konna siis sinna sisse ussi ootama. Lõksuks soetasin ma ise võimsa täiesti tavalise rotilõksu ning jäime lootma parimat. Kahjuks me kolisime enne ära, kui lõksu toimivust oleks tunnistanud.

Nüüd siis meie uues kodus viibides oli meie esimene ussikogemus kohe esimesel päeval, kui ma nägin aias muru peal vonklemas ühte rohelist tegelast, kes siis kibekiiresti kusagile palmi sisse ära peitis. Mõned nädalad hiljem nägime ühte ussi naabri hoovist välja vonklemas. Ükspäev, kui ma siis kusagilt asjatoimetuselt koju jõudsin ja hakkasin oma maja trepist üles astuma, siis pidin küll kreepsu saama. Täpselt minu kõrval trepi peal oli suunaga välisukse poole (mis muideks oli lahti) üks halli värvi madu. Ma muidugi kohe reaktsioonist hüppasin trepist alla ning hakkasin karjuma nii Tarmot kui Janat, et pangu koer kinni, kuna kartsin pigem seda, et Franky lollike saab hammustada. Suutsime seda ussi siis kuidagi lokaliseerida maja ees ning samal ajal leiutades, kuidas ja millega teda maha lüüa. Tõime siis ühe mopialuse, mille Tarmo talle trepi käsipuu peal seistes peale surus. Sel hetkel me saime teada, mis ussiga tegu oli. See ei olnud mitte niisama vihmauss, vaid King Cobra. Ta ajas vihast ennast üles ja virutas hambad mopivarde kinni. Tarmo üleval tudises ning vaid sai öelda, et on ikka kurimuse tugev see uss. Ma siis ise haarasin mingi teise mopi (küll meil on palju moppe eksole :) ) ning hakkasin teda uimaseks materdama. Pihtas põhjas nagu öeldaks, uss uimane ja mopivars sajaks killuks. Seejärel meie vapper Jana tõi köögist ühe suure kokanoa ja virutas nii kuidas jaksas. Lõpuks hingasime kergendunult, kuna olime ussist jagu saanud. Üritasime seda veel kohalikele pakkuda, kuid polnud õigeid inimesi kellele pakkuda. Kohalikult teadupärast pistavad värske kobra omale viski sisse ning see pidi õite magusalt mekkima :)

Viimane ussikogemus oli Janal just täna, kui ta nägi meie aia ääres taas ühte rohelist tegelast rõõmsalt ringi vonklemas. Seekord õnneks oli tegemist kuldse puu-ussiga (Golden Tree Snake), kelle mürk inimesele ohtu ei pidanud valmistama.

Ühesõnaga Tais on usse :) Nagu ma kusagilt lugesin, et Tais püütud kõige suurem püüton oli 12,5m pikk ning kaalus 220kg. Sellise vennaga küll džunglis kokku ei tahaks põrgata. Tegelikult kardavad ussid meid palju rohkem, kui meie neid. Lihtsalt me võime neile kogemata otsa astuda või nende rahu kusagil häirida, mistõttu pole neil muud väljapääsu, kui lihtsalt kasutada oma ainsat kaitserefleksi - hammustamist. Õnneks statistika ussihammustuste kohta Tais näitab, et need ei ole üldsegi sagedased ning hammustada saavad eelkõige need, kes töötavad džunglites ning kohtades, kus ussidel pesitseda ja elutseda meeldib.

Päikest!

Kirjutas phuketis 06:33 Sildid Thailand Tagged animal

Saada sissekanne e-postigaFacebookStumbleUpon

Sisukord

Kommentaarid

Just seetõttu eelistan alati Tais viibimiseks valida korteri ja mitte maja. Parem veel kõrgemal korrusel asuv korter, siis pole ka sääskedega muret ega vaeva.

autor har

Comments on this blog entry are now closed to non-Travellerspoint members. You can still leave a comment if you are a member of Travellerspoint.

Login