Liisu Sünnipäev

Pole kahjuks juba päris pikalt blogi kirjutada saanud, kuna igasugu asju on vahepeal toimunud ja juhtunud. Nüüd aga üritan ennast jälle ilusasti kokku võtta ja teid meie tegemiste ja toimetamistega kursis hoida.

Vahepeal sai ka meie Janakene aasta vanemaks. See aasta jäi suurem pidu pidamata, kuna kahjuks saime kurva uudise mu vanaema surma kohta. Puhka rahus kallis Mamma Igatahes on see meie igapäevaelu tõsiselt mõjutanud ning suuremat sorti pidutsemiseks polnud kellelgi tuju ega see poleks ka kohane olnud. Siiski möödus Jana sünnipäev sünnipäevaliselt, kuna otsustasime siis oma pere keskis teha kartulisalatit ja täidetud mune. Õhtul tuli ka veel Liisa korra külla, kuid muidu tähistasime Jana sünnipäeva oma pere ringis.

Päevad läksid aina edasi ning otsustasime, et peame vähemalt Liisu sünnipäeva korralikumalt tähistama. Printisime siis ilusad värvilised kutsed ning Liisu jagas need lasteaias kõikidele laiali. Kui enne sai räägitud, et ta päris väikeseid lapsi ei kutsu, siis pärast tuli välja, et ta oli kutsed kõikidele lasteaiakaaslastele ja kasvatajatele jaganud. Ühesõnaga, eks me enam vähem teadsime, et ega kõik niikuinii ei saa tulla ning eriti selle pärast ei muretsenud.

Sünnipäevahommik oli Liisule tore, kui me kõik ta tordi ja lauluga üles äratasime. Ta oli omale juba ammu tõukeratast igatsenud, mille ta siis ka nüüd sai ning ega loomulikult ei suuda siinkohal seda rõõmu ära kirjeldada, mida see talle valmistas. Kuna Liisu oli oma sünnipäevale kõik lapsed ja kasvatajad kutsunud, siis pidasime targemaks lasteaias mitte nii väga sünnipäeva tähistada ning nad piirdusid vaid küpsiste ning õhupallidega.

Hommikust saati valas nii kõvasti vihma, et mõtlesime juba, et tore tore, välipeol on kriips peal. Kuid nagu need Tai vihmad ikka, lõppevad need enamasti suht kiiresti. Peo ajaks oli kõik ära kuivanud ning päikegi väljas. Nagu tellitud.

Seekord siis otsustasime grillimisest loobuda, kuna ei tahtnud jälle pool õhtut grilli taga veeta lihasid keerutades. Osad asjad valmistasime ahjus, osad tegi Jana ise. Kuna teadsime, et meile saabuvad väga erinevad inimesed erinevatest maailmanurkadest, siis pidasime targemaks pakkuda neile lisaks traditsioonilist ning suht neutraalset Tai toitu, mille tellisime siis oma tuttava mereanni restoranist. Kõik toidud olid suurepärased ning kõike jätkus piisavalt. Eks on ju alati suht keeruline valmistada süüa kolmekümnele inimesele, kellel kõik on omad harjumused ja maitsed. Suht raske on pakkuda näiteks meie armastatud kartulisalatit mõnele Koreast pärit inimesele...muidugi pole proovinud

Lapsi saabus tõestit palju ning enamus koos oma vanematega. Liisu jäi oma sünnipäevaga väga rahule, kõik kingitused mis toodi, olid suurepärast ning ta oli nende üle väga õnnelik. Paljud käisid ka basseinis hullamas, mängisid veesõda ja teisi mänge. Pimeduse saabudes lülitasin sisse laseri, mis muutis elutoa diskoteegiks ning disko võis alata. Tordid oli Liisu ise omale valinud ning kuna rahvast palju, siis tuli isegi kaks tükki osta.

Umbes kella 21 paiku olid enamus lapsed lahkunud ning Liisu ja Atsu läksid rahulolevatena magama. Mõned kasvatajad ja teised vanemad inimesed jäid veel kauemaks juttu ajama ning nii see pidu selleks korraks lõppes. Sellised multikultuursed sünnipäevad on ses suhtes väga toredad, et sa saad tuttavaks ning lähemalt suhelda paljude huvitavate inimestega üle maailma ning näha kuidas nemad mõtlevad. Samuti lood omale palju kasulikke kontakte, mis kes teab millal kunagi vaja võib minna.

Nüüd on siis selleks aastaks sünnipäevadega ühelpool, kui mitte ära unustada Franky aastast sünnipäeva 27. oktoobril. Eks sünnipäevad on alati toredad ja emotsiooniderohked, kuid eks nad ole ka suht kurnavad ning pärast sellist sünnipäevamaratoni nagu juuni kuus meil on, võtab ikka võhmale küll

Päikest!