Reisiblogid Travellerspoint-is

september 2010

September ja meie

sunny 33 °C

September Phuketil on möödunud kiirelt ning täis igasuguseid huvitavaid tegemisi. Kui Eestis algas september paljudel kooli minekuga, siis siin üleeile lõpetas Christian kooli kolm päeva väldanud eksamitega ning algas kuu aega kestev vaheaeg. Nagu ikka tema sõnul läksid tal eksamid väga hästi, vaid ühe tai keelse ainega oli veidi raskusi olnud, kuna ta nähatavasti puudus osadest tundidest haiguse tõttu. Eks siis 1. novembril saab tulemused teada :)

Mulle endale algas september huvitavalt, kuna otsustasin oma hobiga edasi minna uuele tasemele. Nimelt pöörasin oma sukeldumise õpingutes uue lehekülje ning alustasin Divemasteri õpinguid. Mõtlesin, et kuna ma ise seda sukeldumist nii väga naudin, siis mis saaks olla parem kui seda naudingut ka läbi õpetuste teistele jagada ning juhtida algajaid sukeldumise imelisse maailma. Divemasteri treening on olnud väga intensiivne ning tänu sellele olen pidanud ka pikki päevi nii basseinikursuseid, teooriatunde, iseseisvaid õppeid ning praktilisi avamere sessioone läbides hiliste õhtutundideni. Kuid õnneks see kaua ei kesta ning nüüdseks on läbitud juba 5 eksamit 8st, kõik basseini ning füüsilised eksamid ning edasi ootab vaid avamere reaalsed õppused, kus saab juba assisteerida reaalseid õpilasi :) Peale Divemasterit on siis plaanis ikkagi instruktori paberid ära teha ning siis olete kõik oodatud siia, et saaks teile Phuketi imelisi veealuseid vaatamisväärsuseid tutvustada.

Homme lähme tegeleme veidi heategevusega, kus on plaanis minna rahvusvahelise "Cleaning Day" raames teatud sukeldumissaitide merepõhja koristama. Saab üks lahe ja tänuväärne üritus olema, kuna läbi selle võime päästa nii mitmegi kilpkonna või teise mereeluka elu. Teadupärast armastavada kilpkonnad meduuse süüa ning pahatihti peavad nad kilekotte meduusideks, kuid seda süües kahjustab see neid fataalselt :( Kohati on ikka päris rõve vaadata, mis jama inimesed on merre loopinud. Kuid ega paljud ju ei mõtle, et iga üle parda visatud pudel või muu mittelagunev praht või kahjustada nii koralle kui ka teisi mereelukaid. Täna ning eile olime samuti päev otsa sukeldumas, kuid hoovused olid niivõrd tugevad, et vahepeal oli selline pesumasina tsentrifuugi tunne, kus hoovus sind kontrollimatult ringi tuuseldas :) Kuid nauding oli ikkagi suur, kuna iga situatsiooniga, iga ebamugavusega saad tugevamaks ja paremaks ning oskad erinevate situatsioonidega toime tulla. Meiega olid kaasas ka mõned Eestlastest sõbrad, kes OWD ja AOWD kursuseid tegid ning nad said ka suurepäraselt hakkama.

Christian alustas British International koolis igal laupäeval toimuvat jalgpallikoolis käimist, kus kogenud treenerid õpetavad neile kõikvõimalikke kombinatsioone ning peale seda saavad turniiri mängida. Jube lahe on vaadata kuidas poisil on sära silmades, kui ta palli kätte saab ning mängudele kihutab :)

Liisul läheb meil väga toredasti, päevad täis mängimist ja uusi põnevaid tegemisi. Igal vabal hetkel haarab ta pihku pliiatsid või mõned muud riistad, millega saab kunsti teha ning ainult meisterdab. Uskumatu, kuidas temas on arenenud välja iseseisev mõtlemine ning teistmoodi tegemine. Kui näiteks lasteaias kasvataja näitas lastele ette kuidas vetsupaberirullist ja mõnest paberitükist elevanti teha, siis Liisu oli ainuke, kes pani oma pea tööle ning meisterdas omamoodi elevandi, mis nägi isegi palju parem välja kui see mille õpetaja ette näitas :) Mitmeid päevi on ta veetnud oma lasteaiasõprade Grace ja Summeri juures, kuhu isegi ta korra ööseks tahtis jääda, kuid siiski ema ta mingi poole 11 ajal õhtul meile tagasi tõi, kuna Liisul oli voodis olles ikkagi igatsus peale tulnud :)

Meie sõbrad Ardi ja Birgit leidsid ühest söögikohast pisikese kahenädalase räsitud ning haavadega kutsupoja ning Jana ning Birgit otsustasid poja päästa ning arstile viia. Kuna ööseks arstile koera jätta ei saanud, siis Jana võttis ta ööseks meile ning sossutas ja poputas teda terve öö läbi, magas ta kõrval põrandal ning andis iga natukese aja tagant piima nagu ühele ehtsale inimbeebile. Hommikul siis nad viisid kõik koos kutsu varjupaika, ostsid kotitäie süüa ja piima ning jäid kõik lootma, et leidub keegi tubli inimene, kelle juures kutsikas omale uue kodu leiab. Tegelt olevat varjupaigas valitsenud üsna masendav meeleolu, kuna kutsikaid ja koeri oli seal lihtsalt liiga palju.

Ok seekord nüüd siis aitab kirjutamisest ning aeg on taas süveneda füüsika ja füsioloogia õpingutesse. Pühapäeval on kaks eksamit taas ees ootamas, niiet pöidlad pihku :)

Päikest!

Kirjutas phuketis 06:14 Sildid Thailand Kommentaarid (2)

Spordipäev koolis ehk mõtetus kuubis

semi-overcast 33 °C

Ma mäletan nagu oma kooliajast, et spordipäev oli see, mida juba pikalt ette oodati ning mis pakkus kõikidele õpliastele võimalust ennast tõestada, proovile panna ning teistega mõõtu võtta. Kuid mitte Tai koolis.

Ma siis alustan sellest, et umbes kuu aega tagasi Christian teavitas, et neil on koolis spordipäev tulekul. Selleks jagati klassi õpilased kolme tiimi - oranzid, punased ja sinised. Iga laps sai kooli poolt ka vastat värvi särgi, kuhu olid kõik spordipäeva logod ja tekstid peale trükitud. Alates sellest ajast pidid lapsed iga päev õppima mingeid laule, nii inglise kui ka tai keeles, mida nad kutsusid "cheeri" tunniks ehk siis ergutustunniks. Inglise keeles on veel tore ergutushüüdeid õppida, kuid seda teha tai keeles ning samas mingeid tantsusamme seades, käis Christianil küll üle mõistuse :)

Ok see selleks. Igatahes jõudis siis täna kätte see kauaoodatud päev ning spordipäev võis alata. Eile veel käisime talle uusi spordijalanõusid ostmas, kuna eelnevad suutsid saladuslikul kombel ära kaduda. Päeviku vahel ilutses pikk kiri päeva kohta ning programm, mis käskis kohal olla 7.15 hommikul, kui pidi toimuma avatseremoonia.

Õhtul siis kella 4 paiku Christianile järgi minnes sain aga suure üllatuse osaliseks, kui kuulsin, et ta ei olnud saanud terve päeva jooksul kaasa lüüa mitte üheski sporditegevuses ning on kogu päeva pidanud lihtsalt istuma. Peale temaga rääkimist sain siis teada tegeliku päevakava:

Hommikul koguneti, lapsed jagati nende samade värvide alusel gruppidesse ning peeti kõnesid, nad laulsid oma tai ja inglise keelseid õpitud laule, orkester mängis mingeid lugusid ning seejärel peale hommikusnäki põske pistmist hakkasid nö sportmängud peale. Reaalsuses tähendas see seda, et igast klassist valiti välja 4-5 õpilast, kes siis said kaasa lüüa ning ülejäänud pidid rahvasumma keskel seda kõike pealt vaatama. Valik pidi toimuma selle põhjal, kes ennast eelnevalt oli päevi varem registreerunud, kuid tundus, et ka see ei aidanud, kuna Christianit ikkagi sportima ei lubatud. Niisiis pidid need enamus õpilasi lihtsalt istuma ja vaatama, kuidas mõned üksikud väljavalitud terve päeva jooksul tegid kolme asja: köievedu, kotijooksu ja jooksid bambuspulk jalge vahel. Vahepeal pakuti ka lõunat ning pärast seda hakkasid teised klassid täpselt sama asja tegema, kuid samuti terve kool pidi seda kõike pealt vaatama.

Imelik oli olnud ka medalite ja karikate jagamine, et kuigi päevas oli vaid kolm ala, siis mõni laps oli kaela saanud 6-7 medalit ning karikaid jagati ka mitte mingit loogikat silmas pidades. Ühesõnaga terve päev mõtetut passimist oli väärt vaid seda, et tunnistusele märgitakse, et õpilane on osalenud kooli aktiviteedis ning läbi selle omandanud vajalikke oskusi :) Oskust teisi "cheerida" :)

Seal olles ja seda kuuldes tundsin, mismoodi tahaks kohe minna ja karjuda kellegi peale ja nõuda seletust, kuid viimasel hetkel sai mu nööbist kinni üks mu tuttav inglane, kes siin juba 9 aastat elanud ning tema sõnul oli temagi alguses vihane, kuid nüüdseks on ta juba harjunud selle mõttega, et korra aastas tuleb see mõtetus lastel läbida. Ta oli irooniliselt uhke, et tema laps osutus köieveos valituks 2 aastat tagasi :) irw kuubis ma ütlen.

On asju ja tegevusi, mida siin on ikka väga raske mõista ning aru saada. Minu loogika ütleb seda, et spordipäev on sportimiseks ning andmaks lastele võimalust ennast välja elada ning positiivseid emotsioone saada. Kas poleks siis saanud teha spordipäeva mitmel erineval päeval erinevatele klassidele ning pakkuda kõikidele võimalust midagi teha? Kas poleks olnud lahe korraldada kossu ja jalgpallivõistlusi? Teatejookse ja palliviskeid? Võimalusi oleks tohutult, kuid tundub, et sport kui selline omab taide seas hoopis teistsugust tähendust kui eurooplaste seas. Seetõttu Christian mängibki jalgpalli inglasest treenerite käe all.

Igatahes nüüd juba vaatan tagasi sellele huumoriga, kuid sel hetkel ajas ikka närvi küll, kui laps sulle kurbade silmadega otsa vaatab ja räägib, kui mõtetu päev oli olnud.

Päikest!

Kirjutas phuketis 06:28 Sildid Thailand Kommentaarid (1)

(Sissekanded 1 - 2. Kokku 2) Lehekülg [1]