Reisiblogid Travellerspoint-is

Väike manitsus uljaspeadele

sunny 33 °C

Phuket tõmbab igal aastal ligi tuhandeid puhkajaid ning nende elementaarseks sooviks on rentida omale ringisõitmiseks roller. Reeglina võetakse roller isegi siis, kui varasem sõidukogemus puudub ning peale esimesi harjutusmeetreid, tuntakse ennast kindlalt ning minnakse kiiremaid sõite tegema.

Üheksakümnel protsendil juhtudest, ei juhtugi midagi, kuid alati jääb see õnnetu kümme protsenti, kellega paratamatult midagi juhtub. Nii läks ka meie sõbral eestlasel, kes paar päeva tagasi õhtu pimedas läks Katale asju ajama. Kuna oli just värskelt vihma sadanud ning asfaldis olid pahad mügarikud ja augud, lisaks mägi ning mäe all kurv, juhtuski see, mida keegi tegelikult karta ei oska. Kuigi kiirus oli järsu laskumise tõttu väga väike, oli poiss siiski ühe külje pealt täitsa lõhki kraabitud. Õnneks juhtus mööda sõitma juhuslikult sealt politseipatrull, kelle autos viibinud meedik koheselt ka esmaabi andis. Siiski oli tegemist õnneliku õnnetusega, kuna peale mõningasi marrastusi ja sinikaid ning loomulikult shoki, midagi hullemat ei juhtunud.

Ka roller oli vaid ühe külje pealt kannatada saanud ning vigastused piirdusid eelkõige kriimude ja värvivigadega. Miks ma seda kõike siis räägin. Just selle pärast, et ega keegi siia puhkusele tulnud inimestest eriti ei mõtle, et just temaga võib rolleri seljas juhtuda. Kuna siin eriti alkoholijoobe kontrolli ei eksisteeri, siis liigub õhtuti pimedas ringi igasuguseid tegelasi, kes ohusituatsioonis reageerida ei jõua. Soovitan kõikidel rollerirentijatel sügavalt järele mõelda, enne kui mõtlematult ja hulljulgelt kihutama hakkavad. Vaadates kohalikke, siis eriti just märja ilmaga on ka nende sõidukiirus märkimisväärselt vähenenud. Samuti on nad ettevaatlikud mägedes ning liivaga kaetud asfaldiga kohtades.

Rollerit rentides peab olema samuti ettevaatlik ning teadma, kust rentida. Tänavalt suvalisest kohast rentides saab reeglina vananenud, viletsate piduritega, siledate rehvide ning üleõldse hooldamata rolleri. See ei ole muidugi 100% nii, kuid tuginedes nii enda kui ka teiste kogemustele, võin seda väita. Lisaks on kombeks tänavalt suvalisest kohast renditud rolleri õnnetusse sattumise korral rendileandjal küsida hullumeelseid summasid rolleri parandamise eest. Seetõttu oleme meie ise, kui ka me oma sõpradele rentinud rollerid ühest teatud kohast, kust oleme alati kindlad, et saame hooldatud hea hinnaga rolleri ning avarii korral küsib ta alati selle summa, mis reaalselt rolleri parandamiseks läheb. Näiteks mõningate kriimude eest võidakse küsida tänavalt rentides pea 7000 bahti, siis eelpool kirjaldatud õnnetuse läbiteinud noormehele läks see maksma 600 bahti.

Kokkuvõttes niipalju, et Phuketit saabki avastada vaid rolleri või autoga, kuid viimase rent on kallis ning sõitmine ebamugav. Lisaks on Taimaal vasakpoolne liiklus, mis veelgi Euroopast tulnud juhte segadusse ajab. Rolleriga aga pääseb kohtadesse, kuhu autoga ei pääse ning lisaks on ka kütusekulu üliväike. Igaljuhul soovitan rentida rolleri, kuid olge sõites ettevaatlikud ning nagu üks tuttav siin ütles, pead omama silmi nii ees, küljepeal kui kuklas.

Ohutut liiklemist Phuketil.

Päikest!

Kirjutas phuketis 02:35 Sildid Thailand Tagged motorcycle Kommentaarid (0)

Pangatoimingud

semi-overcast 31 °C

Teatud asjaoludel oli meil tarvis hakata mõtlema Tai pangakonto peale, mistõttu hakkasime uurima võimalikke variante. Enamustest foorumites aga saime teada, et pangakonto avamiseks on tarvis tööluba, mida aga meie viisaga pole võimalik saada.

Pärast mõningast internetiavarustes tuhlamist leidsime koha, kus soovitati kasutada pangakonto avamiseks Kasikorn Bank-i teenuseid. Seadsimegi sammud Kata rannas asuvasse kontorisse, kus meid võttis vastu kohe naeratav teller. Pärast mõningast selgitustööd, et mida me soovime, sai toimingutega alustatud. Nad küsisid küll tööluba, kuid lõpuks piisas neile vaid meie elukoha aadressist ning passist.

Ühesõnaga pangakonto avamiseks on tarvis passi, elukoha aadressi, telefoninumbrit ja mailiaadressi ning 2000 bahti deponeerimist pangakontole. Konto enda avamine on tasuta, kuid kui arvejääk langeb alla 2000 bahti, siis küsivad nad kuutasu konto hooldamise eest 50 bahti kuus.

Otsustasime teha ka deebetkaardi, mille maksumuseks kujunes 500 bahti ning mille aastamaks on 100 bahti. Sularaha väljavõtmine automaadist maksab ca. 10 bahti 10 000 väljavõetud bahti kohta ning kaardiga maksmisel eraldi teenustasusid ei rakendu. Deebetkaart väljastati kohe ning telleri juuresolekul sai vahetatud ka koheselt PIN kood. Sularaha väljavõtmise limiit on kaardil 50 000 bahti ning kui on soov seda suurendada, siis tuleb helistada vaid ühel numbril ja teatada oma soov, kui suurt summat soovid automaadist kätte saada. Seejärel tõstetakse ka limiiti.

Lisaks väljastati mulle kontokaart, kuhu edaspidi kantakse kõik tehingud, mis ma pangas teen. Seda siis peab kogu aeg panka minnes kaasas kandma.

24 tunni jooksul saadetakse sulle maili peale internetipanga paroolid ning kasutajanimed, mis siis koheselt ka ära muuta tuleb, et seda kasutama hakata saaks.

Kokkuvõttes võttis kogu see paberimäärimine aega 15-20 minutit ning saime kõik nii nagu ka olime tahtnud.

Päikest!

Kirjutas phuketis 04:35 Sildid Thailand Tagged tips_and_tricks Kommentaarid (1)

Pulma-aastapäev

sunny 33 °C

04.08.2000 oli päev, kui me Janaga abiellusime. Nüüd on sellest möödas juba 9 aastat ning tahtsime ka see tähtpäev midagi koos ette võtta. Kuna elame suhteliselt uues keskkonnas, siis mõtlesin, et peaks tegema midagi antud riigile sobilikku ning seetõttu otsustasime oma abielu lasta õnnistada Buddha munkadel.

Selleks oli mul kokku lepitud tseremoonia kohalikus Chalongi templis, kuhu me kella üheks ka suundusime. Meid juhatati suurde templisaali ning mõne hetke pärast ilmusid nurga tagant välja meie sõbrad ning lapsed, kes meid orhideesülemitega üle külvasid ning õnnitlema hakkasid. Antud hetk võtaks igalühel pisara silmanurgast välja ning lisaks oli see veel ka üllatus Janale, kuna tema ei teadnud midagi, mis toimuma hakkab.

Edasi pidime süütama küünlad ning sealt põlema panema igaüks 3 viirukitaolist pulka, milles siis tossates liivaga täidetud anumasse panime. Seejärel sisenesid meie ette 5 munka, kellele me pidime ette andma ostetud annetusämbrid ning ümbriku oma nimedega, mille sisu oli vastavalt sisetundele täidetud. Seejärel istusime munkade ette ning rituaal sai alata. Meid piserdati veega ning lausuti erinevaid budistlikke lauseid, millest me kahjuks midagi aru ei saanud, kuid kokkuvõttes oli see meie abielule Buddha õnnistuse andmine.

Kõik see kokku kestis oma 20 minutit ning peale viisakusavaldusi munkadele, oli aeg edasi minna. Käisime läbi terve territooriumi ning sisenesime erinevatesse pühakodadesse. Kogu ala on ääretult ilus ning seda toetas veel täevast lõõmav kirgas päike.

Peale seda sõitsime tagasi meie maja juurde, kus siis kõlistasime shampuseklaase. Tarmo ja Inga jäid meie juurde edasi lastega mängima ning meie Janaga läksime edasi oma õhtut tähistama. Kõigepealt sõitsime üles Kata mäe otsa ning käisime ühes kaljurestoranis Daiquirisid joomas. Peale seda oli meil broneeritud laud ühes väga kaunis restoranis Mom Tri´s Boat House-s, kus siis meid paigutati istuma sohvadele, kust avanes läbi poolavatud klaasfassaadi uskumatu vaada otse merele. Tegemist on Phuketi ühe kõige hinnatuma söögi ja veuinikohaga, mis on oma veinivaliku poolest saanud erinevaid ülemaailma tunnustatud auhindu. Olime kuulnud, et kindlasti tasub proovida erinevaid kokteile, kuna nende kvaliteet ja väljanägemine on juba vaatamisväärsus omaette. Niisis sai tellitud kõigepealt minule Bamboo kokteil ning Janale Mojito. Nii maitse kui ka serveering oli võrratu, kuhu kõrvale anti veel kausike pähklite ning kuivatatud kaladega. Järgmiseks sai proovitud ananassi sisse serveeritud kokteili ning teisigi hõrgutavaid jooke ning juba pooleteist tunni pärast pidime otsustama, kas alustame söögiga või mitte. Kuna kõht oli suhteliselt täis nendest snäkkidest ning kokteilidest, otsustasime seal söömisest loobuda ning minna hoopis massaazi. Sõitsime läbi Villa Marketist ning võtsime kaasa pudeli head shampust. Otsustasime võtta oma tuttava massaazitädi juures teada tuntud headuses jalamassaazi ning kohe sai ka shampus avatud. Peale tunniajast nautimist olid kõhud siiski tõhjaks läinud ning siirdusime edasi Kata randa tuntud Two Cheffs restorani. Sealne toit viis lausa keele alla ning seda hindasid ka kõik teised turistid, kuna koht oli puupüsti täis.

Märkamatult oli päev jõudnud õhtusse ning otsustasime tagasi koju pöörduda, kus Inga just lapsi magama pani. Siinkohal tänan ma kõiki, kes meie päeva sisustamisele kaasa aitasid :)

Vot selline päev siis :)

Päikest!

Kirjutas phuketis 05:20 Sildid Thailand Tagged events Kommentaarid (1)

Coral Island

sunny 34 °C

Laupäeva hommikul otsustasime kõik koos ette võtta meie siinviibitud aja esimese saaretripi. Tahtsime välja kaubelda kõige soodsama lahenduse ning peale 7/11-st jookide ostmist suundusime Chalongi sadamasse. Seal ootasid meid trobikond paadimehi, kes kõik oma teenuseid meile pakkuma hakkasid. Peale pikka vaidlemist saime nõusse ühe pikasabalise paadijuhi, kes nõustus meid viima Coral Islandile ning seal kõrval asuvalt ühele väiksemale saarele 2000 bahti eest. See tundus täitsa mõistlik, kuna meid oli 7 täiskasvanut ja 2 last.

Sõit saarele kujunes närvekõditavaks elamuseks, eriti laste jaoks, kuna suure laine tõttu olime juba esimestel meetritel läbimärjad :) Laine oli tõesti suht tugev, kuid paadijuhti see eriti ei kõigutanud. Välja arvatud üks hetk kui kapten oma tooli pealt maha pudenes ning mõne hetke paat omapead lainetes triivis. Peale pooletunnist sõitu jõudsime lõpuks oma sihtkohta Coral Islandil.

IMG_7148.jpgIMG_7153.jpgIMG_7165.jpg

Saarel oli ilus kauni lumivalge liivaga rannariba ning vesi oli kristallselge. Rannal asus üks restoran ning rida päevitustoole. Parkisime ennast ära ning otsustasime kohe ka snorgeldama minna. Christianil oli see esmakordne snorgeldamiskogemus ning peale 2 minutit maski ja toruga möllamist sai ta nipi kätte ning hakkasime koos avastama veealust maailma. Kalu oli seal erinevaid kuid mitte siiski nii palju kui seda on kõrghooajal rahulikus merevees. Enne olime kaasa ostnud mitmeid röstsaiapakke, mille siis näpuotsast ning ise vees hulpides kaladele ära söötsime. Jube kift on ikka, kui kalakesed su näppude küljest saia närivad ja samas ümber sinu ringi ujudes sind kõditavad.

Mõned kalad pidasid siiski ka meid oma toiduks ning peaaegu kõik me saime kalade käest hammustada. Ja kusjuures see ei olnud mitte nii valus kui just ehmatav. Osadel jäi isegi käe külge hammustusjälg näha.

Peale poolepäevast päikese käes praadimist otsustasime selle teise saare teiseks korraks jätta ning taas tagasi paati kobida. Tagasiteel sõitis paadimees siiski ka teistest saartest määda ja näitas seal asuvaid randasid. Tundusid päris mõnusad, kuid pigem sellised asustamata kohad, kus puudusid restoranid ning igasugune kaubandus. Tagasitee kestis ca 45 minutit ning seekord juba veidi väiksema lainega.

Kui küsida, et kas läheks uuesti, siis võibolla jah siis, kui eesmärgiks on rannas vedelemine ning kalade sees snorgeldamine. See saar on siiski kõige lähem võimalus Phuketis nautida veelaust maailma ning ka kõige soodsam koht kuhu paadiga saab.

Järgmiseks korraks pakuti meile juba Racha Islandit, kuhu saab minna kas kiirkaatri või siis suurema kalalaevaga. Seal lubati, et saaksime püüda ise kala, mille siis laeva enda kokad ära valmistavad. Kuid see on juba järgmine reis.

Päikest!

Kirjutas phuketis 05:20 Sildid Thailand Tagged cruises Kommentaarid (0)

Õhtusöök dzunglis

semi-overcast 32 °C

Pärast elamusterohket päeva oli meil plaanis minna meie vana sõbra juurde dzunglisse ning valmistada kõikvõimalikke Tai hõrgutisi meie eestlastest külalistele. Kuna restoran oli ametlikult suletud madalhooaja tõttu paarika nädalaks ning kogu staff oli saadetud puhkusele, siis oli meie ülesanne õppida Tai kokakunsti saladusi ning kõigega ise hakkama saada.

Hommikupoole käisime turul ning valisime värskeid mereande, mida siis õhtul valmistada. Valituteks osutusid Red Snapperid (üks maitsvamaid kalu mis me teame), siis tiigerkrevette, väiksemaid krevette, kalmaare, kana, parti ning kõige krooniks mõned krabid. Ostsime juurde veel kõikvõimalikke juurikaid ning erinevaid seeni. Lisaks veel kõikvõimalikku puuvilju.

Õhtul kella 4 paiku alustasime oma kokamaratoni dzunglirestorani askeetlikus köögis. Tegelikult kujunes see pigem õppimiseks kui ise valmistamiseks, kuna võid ju mõelda, et oled varemgi sööke valmistanud ning omaarvates peaks teadma, kuidas asjad käivad, kuid tegelikult ei suutnud me suuremat muud midagi, kui lihtsalt vaadata suu ammuli. Kõik need erinevad maitseained ja koostisosad, mis on just iseloomulikud Tai kokanduses ajasid meie pea nii kirjuks, et nüüd kui tagantjärgi mõelda, siis ei mäleta me pooligi asju, mida erinevate toitude sisse pandi.

Ammutasime ka mõned nipid, et kuidas näiteks teha deep fried krevette taignas, kuidas küpsetada kala ning kuidas keeta krabisid. Me enamasti aitasime puhatustöödes ning serveerimises. Kokku võttis see kokkamine aega oma pooltest tundi ning siis oli aeg toidud lauda kanda.

IMG_7110.jpg8IMG_7100.jpgIMG_7117.jpg

Koht, kus me sõime asus meeletult kauni vaatega mäenõlva peal, kus istuda sai mattide peal ümber duure madala laua. Vaade oli selline, et mine või kadedusest lolliks, kui nagu peopesal oli näha Kata ja Karoni rannad. Ühesõnaga toitu sai kokkuvõttes nii palju, et tekkis raskusi lauale äramahutamisega. Ja siinkohal on väga raske mul edasi anda seda maitset ning tunnet, mis meid valdas neid hõrgutisi süües. Kõrvale tegime nagu ikka SangSomi Manao Sodaga, mis sobis ideaalselt antud toidu kõrvale.

Samal ajal algas ka päikeseloojang, mis küll polnud nii kaunis kui me siin Tais veel näinud oleme, kuid igal juhul miljonivaate nimetust väärt. Peale puuviljade nautimist oligi aeg tagasi kodupoole siirduda, kus siis sai mõnusalt basseinis sulistades päevale joon alla tõmmatud.

Igatahes saime sellest üritusest meeletult positiivse elamuse oma maitsemeelele kui ka emotsionaalselt. Niiet soovitan kõikidel eestlastel, kes Phuketisse tulevad meiega see sama üritus läbi teha. Lisaks söögile on võimalik minna veel alla privaatranda, kuhu viib 150 astmest koosnev järsk trepp ning kus all saab istuda looduslikus mullivannis, lastes väikestel kalakestel ennast näksida :)

Kokkuvõttes oli see elamus omaette ja mida meenutades hakkab kohe süda sinna tagasi ihkama ning suu vett jooksma.

Päikest!

Kirjutas phuketis 18:08 Sildid Thailand Tagged food Kommentaarid (1)

Üks lahe pühapäev

sunny 34 °C

Kuna me siin just võtsime vastu 3 toredat eestlast, kes siia kolmeks nädalaks puhkama tulid, mõtlesime neile veidi saart näidata ja ka ise uusi kohti veidi avastada. Mõeldud tehtud ning kella 11 paiku kogunesime Chalongis. Saime mõnikommend meetrit sõita, kui härrad seadusevalvurid meid kõiki kinni pidasid. Kahel meie kaaslased polnud kahjuks juhilubasid ette näidata ning tuli tsipake rahakotiraudu avada ning kahepeale kokku 600 bahti välja käia. Seda sai teha kõrvalasuvas politseijaoskonnas ning kõik see kokku võttis aega ca 10 minutit.

Edasi kulges me tee mööda idarannikut põhja poole, kus tahtsime ära vaadata Royal Phuket Marina. See kujutab endast kohta, kus rikkurid sõidavad oma jahi, kaatri või mõne muu veeelukaga ette, köhivad miljoneid välja ning saavad ennast hellitada 5 tärni teenindusest. See meenutab veidi Monte Carlo või siis Prantsuse Rivierat, kuhu tullakse oma jahte näitama ning luksuslikku õhkkonda nautima. Ega seal suuremat muud teha polnud ning otsustasime edasi põrutada.

Järgmiseks sõitsime edasi Khao Phra rahvusparki, kus asus Ton Sai kosk. Sissepääsu blokeeris kohe üks kohalik tegelane, kes tahtis meilt saada üüratuid summasid sissepääsu eest. Ametlik hind oli 200 bahti täiskasvanu, 100 bahti lapse ning 20 bahti rolleri eest. Kuna me olime kokku üheksakesi, siis tundus hind kokku ikka väga krõbe. Pika lunimise, mangumise ning jahumise saime sisse kokku 1000 bahtiga, kuna tahtsime ikkagi ära vaadata selle, mille tõttu nii kaugele olime sõitnud.

Kosk ise oli pisike, kuid selline mõnus mille sees sai ronida ning loomulikult oli vaja riietega kohe sinna sisse ronida ning veidike jahedamat vett nautida. Igal pool askeldasid ringi tulipunased krabipoisid ning kohalikud pidasid seal oma piknikke.

Peale koses sahmimist läks kõigil kohe kõht tühjaks ning sõitsime edasi Nai Yang-i randa, mis asus saare läänekalda. See on lennujaama kõrval asuv ilus rand, kus ranna ääres tegid kohalikud ehedat grilli ning pakkusid kõikvõimalikest putkadest kõikvõimalikke imeasju mida suhu võis pista. Neil oli tehtud ka selline restorani moodi asi, kus pidi istuma põrandal, ees väike lauake ning katuseks oli tõmmatud mingisugune kile. Päris eksootiline peaks mainima. Seal me siis sõime nii grillitud kana, kalmaari, kala ning BBQ sealiha, jõime kohalikku Changi õlut ning peale seda toodi ette "complimentary" puuviljavaagen kohalike rambutanide ning longonitega (meie uued lemmikud). Kõik see kokku läks maksma 40% vähem kui seni kõige odavamas Tai kohalikus restos kus söönud olime. Üks naaberlauas istuv kohalik pakkus meile kohalikku hõrgutist, mille nimeks oli "zumtak" ning mis maitses nagu banaani, suhkruroo ja pannkoogu ristsugutis. Jälle üks maitseelamus juures. Super.

Tagasiteel avastasime veel kõrval asuvat Nai Thorn-i randa ning edasi juba meile varasemalt tuttavaid Bang Taod, Surin ning Kamala Beachi. Patongis peatusime korra JunggCeilonis ning sai pisut shopatud. Külastasime ka kõrval asuvat Patongi toiduturgu, kus sai ostetud mõned White Snapperid ja tiigerkrevetid.

Kokkuvõttes suutsime selle ühe kiire päeva jooksul maha sõita rolleritega ca 150km ja näha oioi kui palju. Eks nüüd edaspidi olegi meil vaja teha valikuid, et kus meile meeldis ja kus mitte. Ega siis igalepoole ka ei jõua minna, kuid ütleme nii, et see Phuketi saar on maagiline, kus igas nurgataguses ja sopis on peidus eksootikat ning unustamatuid muljeid.

Päikest!

Kirjutas phuketis 06:23 Sildid Thailand Tagged living_abroad Kommentaarid (1)

Randadest

sunny 34 °C

Räägin mõne sõnaga randadest, kus käinud oleme, mida eelistame ning mis eriti muljet ei ole avaldanud. Meie maja asub Chalongis, saare idakaldal. Idapoolne kallas Phuketis ujumiseks ei kõlba, kuna seal asuvad enamasti sadamad ning supelrannad puuduvad. Seevastu läänekallas on terviklikult ujumiseks mõeldud ning üks rand on ilusam kui teine.

Lõunapoolt tulema hakates on esimene Rawai beach, kuid meie arvates see eriti ujumiseks ei kõlba, kuna kõik kohad on pikasabalisi paate täis ning rannariba ka suht pisike. Seevastu Nai Harn Beach jättis jälle väga mõnus mulje oma rahuliku tunnetuse ning mõnusate lainetega.

Vahepeal käisime veel ühes pisikeses rannas veidi Nai Harnist lõuna poole (nimi oli vist Ya Nui Beach), kus oli väga mõnus rand. Tekkis täielik paradiisi tunne. Kahjuks hetkel olid lained väga suured, et lastel oli veidi raske seal olla, kuid ise sai küll 3m kõrguste lainetega kõhusurfi harrastatud.

IMG_6788.jpgIMG_6787.jpgIMG_6931.jpg

Kui me veel Katal elasime, siis sai meie lemmikuks Kata-Noi Beach, mis asub põhilisest Kata rannast lõuna poole. Tegemist on suhteliselt pisikese rannaga (rannajoon alla 1km) ning eriti veel nüüd madalhooajal pole seal eriti turiste. Meri läheb seal suht kiiresti sügavaks, ees on lastele a la basseini moodi süvendik ning vesi on puhas ja mõnus. Sinna saamiseks jätame mopod mäe otsa ning alla randa viib pea 100 astmest koosnev järsk trepp. Kohati on veetase nii kõrge olnud, et eriti kuiva jalaga trepist alla ei jõuagi vaid laine on enda alla juba mõned trepi astmed võtnud.

Kata- Yai rand ehk põhiline Kata rand on veidi suurem ning paljude turistide lemmikpaiku. Tegelikult on ta samuti üks ilus rand, kuid me sattusime sinna väga suurte lainete aeg ning terve rand oli sodi täis ja see eriti muljet ei avaldanud. Edas minnes tuleb Karon Beach, mis on mitmete kilomeetrite pikkune lai ja sirge liivariba. Hetkel madalhooajal seal eriti melu ei ole, kuid kõrghooajal on see lamamistoole täis tipitud ning turistidest pungil. Meile see rand hetkel täitsa meeldib, kuna meenutab vist tiba Pärnu randa :)

Patong Beachil me ujumas ise ei ole käinud, kuid ka hetkel oli seal rahvast päris palju. Meie leiame, et Patongis on vesi tiba räpane ning eriti ujuma ei kipu. Siiski on seal kõige rohkem meelelahutust alustades paraseilingust kuni jettide ja kiteboardinguteni välja.

IMG_6814.jpgIMG_6796.jpgIMG_6795.jpg

Edasi põhjapoole minnes leiame üle mäeaheliku sõites Kamala Beachi, mis meile jättis väga meeldiva mulje. Veidi isegi meenutas Indias Goas asuvat Palolem Beachi, kus oli selline relax õhkkond, ranna ääres olid rookatustega hurtsikud ja poekesed. Sinna läheks kindlasti tagasi.

Edasi tuli Surin Beach, mis ei jätnud meile suuremat muljet. Muidugi rahvast oli palju, kuid sellist mõnusat feelingut me sealt ei saanud. Otsustasime edasi sõita.

Järgmiseks ja selle päeva viimaseks avastuseks jäi meile Bang Tao Beach, mis on samuti hästi pikk liivane rannariba, mille eest on suurtest eksootilistest puudest koosnev salu. Seal tekkis kohe selline mõnus tunne, et seal võiks kohe pikemalt aega veeta ning mida võiks kõigile soovitada. Kahjuks on see aga meie elukohast suht kaugel ning igapäev sinna ei sõida.

IMG_6792.jpgIMG_6790.jpgIMG_6789.jpg

Rohkem põhjapool me käinud ei ole, kuid ka Naithon Beach ja seda ümbritsevad rannad pidid olema suht kenad. Samuti on meil veel avastamata ümberkaudsed paradiisisaared, kuid need me jätame kõrghooajale, kui meri on rahulikum ning saab mõnuga snorgeldada ning veealust elu nautida.

Päikest!

Kirjutas phuketis 19:52 Sildid Thailand Tagged living_abroad Kommentaarid (0)

Kuidas me trenni teeme

semi-overcast 33 °C

Nagu öeldakse, et terves kehas terve vaim, ei saa meiegi siin läbi ilma spordita. Kuna sportilikud nagu me oleme, otsime pidevalt enesele erinevaid liigutamisvõimalusi.

Nüüd kui siin Chalongis elame, leidsin omale mõnusa jõusaali Rawais, nimega Rawai Gym. Seal on olemas isegi 6 jooksulinti, rattad ja muud drenazöörid, jõumasinatest rääkimata. Jõusaali pool on päris täiuslik, kuigi mitte tuttuute masinatega. Igatahes mulle seal meeldis esimesest silmapilgust ning tegin kohe kuuajase lepingu ära. Kuu aja est pidin välja käima 900 bahti, mis tundus suht ok lahendus olevat :) Ainus miinus mis seal on, et seal ei ole konditsioneeri, on vaid mõned fan-id. Kuid kusjuures nii ongi mõnusam siin kliimas trenni teha. Kohe kui sisse astud ja masinaid näed, siis higi hakkab lippama juba puhtalt mõttest, et nüüd hakkab trenn pihta :) Trenni lõppedes oled sa nagu veetünni torgatud käsn. Kuid jõusaalist rollerisse kodukohta tagasi sõites kuivab kogu see jama su naha peal ära ning peale riiete seljastviskamist on oma kodubassein see kõige mõnusam koht kus ennast maha jahutada. Seal jõusaalis puuduvad ka treenerid, kes sind õigele teele juhendaks. Netist oleme leidnud mõned fitness keskused Phuket Townis ja Patongis, mis pakuvad Eesti mõistes traditsioonilisi grupitreeningud, nagu BodyPump, Spinning jne. Eks peab neid üle minema vaatama, kuid arvatavasti on nad Tai mõistes ikka väga kallid. Tegelikult tunneme puudust treeneri juhendamisel oma tagumiku liigutamisest :)

Viimasel ajal oleme enda jaoks avastanud jooksmise. Kuni selle ajani me seda veidi pelgasime, kuna ei suutnud ette kuijutada kuidas sellises palavas kliimas on võimalik veel joosta :) Nüüd siis käime pidevalt oma kodukandis jooksmas. Jookseme 30-50 minutit, mis on enam kui piisav sellises kuumuses. Täna käis isegi Christian meiega peale meie jooksmist kaasa jooksmas mõned kilomeetrid. Enne ta muidugi tahtis ja palus põlvini, et me teda põhijooksule kaasa võtaks. Hiljem siis kui ta meiega paar kilomeetrit kaasa oli jooksnud siis jõudis talle kohale, et tegelikult sellises kuumuses on jooksmine hoopis midagi muud kui Eestis.

Täna sõitsime Phuket Townist lõunapoole Cape Panwasse ja käisime rääkimas Tsunami FIFA jalgpallistaadionil treener Neng-iga, kes siis lubas Christiani alates 27. juulist jalgpallitrenni võtta. Tasuta kusjuures :) Muidugi me täpselt ei tea palju ta inglise keelest tegelikult aru sai ja mis sel kuupäeval seal juhtuma hakkab, kuid eks me vaata.

Kui sporditegemisest veel rääkida, siis käime igal hommikul ning õhtul basseinis ujumas :) mmmmmmm

Päikest!

Kirjutas phuketis 02:45 Sildid Thailand Tagged living_abroad Kommentaarid (0)

Lasteaianädal seljataga

sunny 31 °C

Täna reedel sai siis läbi lastel nende esimene lasteaianädal. Esmaspäeval sai lapsed lasteaeda viidud ning kohe esimeset päevast võtsid kasvatajad ja teised töötajad meie lapsed vastu nagu oma lihaseid lapsi. Direktor Dani lubas Hans Christianiga tegeleda kogu aeg ning sellest lubadusest on ta senini ka ilusti kinni pidanud. Iga õhtu kui lastele oleme järgi läinud, on Dani väsinud ja lõõtsutab nagu vana mees, kuna ta on Christianiga terve päev jalgpalli mänginud ning muud tsirkust teinud.

Liis Marii on kohanenus uue lasteaiaga väga hästi ning tema päev möödub põhiliselt kunsti tehe. Iga õhtu antakse meile üle päeva jooksul tehtud joonistused, maalid ja muud nikerdused, mida lapsed on päeva jooksul teinud. Mõlemale lapsele õpetatakse kogu aeg erinevaid inglisekeelseid väljendeid, et nad oskaksid ennast arusaadavaks teha. Õpingud algasid tähestiku õppimisega ning nagu ka ise oma noorusest mäletan, algas ka kunagi minu inglise keele õppimine tähestiku lauluga. Nüüdseks peale esimest nädalat on Christianil tähestiku laul peas ning Liisul poolenisti. Kusjuures Liisut kutsutakse lasteaias Marii-ks, mitte Liisuks nagu Eestis lasteaias.

Kuna tegemist on tuttuue lasteaiaga, siis peale meie laste on lasteaias senini vaid üks laps. Täitsa imelik kohe, kuid samas saavad meie lapsed tohutu tähelepanu osaliseks ning pidevalt sebib nende ümber terve trobikond kasvatajaid ja teisi tegelasi, kes neid õpetavad, kes nendega mängivad ning nende eest hoolitsevad. Eks paljuski on see seletatav sellega, et hetkel on koolivaheaeg ning alates augusti algusest tulevad uued lapsed peale kui vaheaeg lõppeb. Lisaks kardavad kõik hullumoodi seda va seagrippi, mis igal pool maailmas tegusid teeb. Näiteks siin lasteaias ostis omanik mingi spetsiaalse aparaadi, milles iga päeva õhtul keedetakse kõik mänguasjad ära, et välistada igasugust nakkuseohtu. Täit kindlust see muidugi ei anna, kuid asi seegi.

Nüüd reedel lastele järgi minnes oli kohe mõnus vaadata, kuidas Christian saab enamustest asjadest juba aru, kui tema poole inglise keeles pöördutakse ning oskab küsida elementaarseid asju. Seni oli ta õppinud aasta Eesti koolis inglise keelt, kuid selle lühikese nädala jooksul on ta omandanud rohkem kui Eestis aasta aja jooksul kokku. A eks siin mängibki rolli inglisekeelne keskkond, kus sul ei ole valikuvarianti...sa pead õppima et aru saada ning et ennast väljendada. Ühel päeval lasi Dani välja Eesti-Inglise põhiväljendite listi, kust siis kui midagi aru ei saa, saab Christian lugeda ning öelda vajaliku väljendi inglise keeles teistele. Samas pidi ka Dani ise mõningaid väljenmdeid juba eesti keeles oskama ning viskasime seal nalja, et Christian õpib 2 kuuga inglise keelt rääkima ning Dani õpib sama ajaga eesti keele ära :)

Kuigi lasteaias on lapsi vähe ning lasteaia nime see asutus selle tõttu eriti kanda ei saa, on seal ülitore seltskond ning on näha, et laste eest hoolitsetakse täie raha eest.

Armastust ja hoolt jätkub hommikust õhtuni :) Soovitan soojalt: http://www.cravensnurseryphuket.com

Päikest!

Kirjutas phuketis 02:12 Sildid Thailand Tagged educational Kommentaarid (1)

Sajab, sajab, sajab...

storm 28 °C

Täna siis meie siinoldud aja jooksul esimene vihmane päev. Hommikul ärkasime kell 08.00 ja siis sadas. Lootsime, et sadu varsti lõpped, kuid mida aeg edasi, seda hullemaks hoopis läks.

Olime ju tegelikult ette valmistunud, et tuleme Taisse vihmaperioodil, kuid seni ajani oli kogu aeg päike paistnud ning kui sadaski mõnel korral siis ainult 20 minutit korraga. See nagu hellitaski meid ära, et siin ei sajagi eriti :)

Tegelikult kohalikud eestlased on meile öelnud, et see madalhooaeg on liialdatud mõiste ja kõik on ära hirmutatud sellest vihmasadudest. Olukord kohapeal on aga hoopis vastupidine. Madalhooajal pole eriti turiste, kõik teenused ning majutuse hinnad on poole soodsamad, liiklus on hõredam ning üleüldse pakub vahepealne vihmahoog pigem leevendust valitsevale kuumusele kui tuska.

Ühesõnaga täna ma siis olin endale päevakavva võtnud, et peaks otsima terrassile väikese laua, kus ääres oleks ka vihmase ilmaga hea istuda. Kuna aga sadu ei lakanud, siis otsustasin ikkagi rollerile hääled sisse panna ning vihma trotsides lauda otsima minna. Olin jõudnud juba käia pea 10s erinevas second-hand kohas kui ka mööblipoodides (kusjuures veel tulemusteta, kuna ei leidnud piisavalt soodsat varianti), kui tagasiteel jäin elu suurima vihma kätte. Lõpuks oli vihm juba nii tugev, et pidin rolleri peatuma ja korra varjuma. Kusjuures kõik mõtlevad raudselt, et küll oli jube kindlasti, kuid vastupidi. Ma pole veel kunagi võtnud vihma vastu suur irve suul, kuna tegelikult oli mega soe ja kogu see vihm mis taevast alla tuli, oli niivõrd tugev ja eksootiline, et see võttis lihtsalt suu naerule :) See olis puhas fun.

Nüüd me siis istume siin toas ja loodame, et homme on taas ilus ilm. Kuid tegelikult pole mingit vahet, sest Tais on elu alati ilus :)

Päikest!

Kirjutas phuketis 05:44 Sildid Thailand Tagged living_abroad Kommentaarid (2)

Lasteaed ja Pre-School

sunny 34 °C

Siinviibitud aja jooksul oleme pidevalt mõlelnud, et mismoodi lastel siin lõbusam oleks ning kuidas nad inglise keele suhu saaksid. Oleme uurinud nii netist kui ka kohapeal ringi sõitnud ja sobilikke koole ja lasteaedu otsinud. Phuketi International Schoolid on tohutult kallid ning kõige soodsama variandi puhul küsiti ca 12000 USA dollarit aastas. Meile aga kahjuks tundus see liiga kallis ning ülejõu käiv, niiet otsisime edasi erinevaid variante.

Eile hommikul käisime Chalongis ühte lasteaeda vaatamas, kuid nende ruumid tundusid väga väiksed olevat ning ei jätnud meile väga head muljet. Hinda küsiti seal rahvusvahelises lasteaias 11500 bahti kuus. Peale seda tegime väikese joogipeatuse 7/11 poe juures ning Jana silmas ühte pisikest silti sealsamas posti küljes, et sealt 300m vasakule on kah mingi lastaia ja eelkooli nimeline asutus. Mõeldud tehtud ning läksime vaatama.

Tegemist oli eramaja moodi üksusega, kus ei paistnud ühtegi last liikuvat. Uksel tuli meile aga naeratav ja puhast inglise keelt rääkiv mees vastu ja kutsus edasi. Tuli välja, et nad olid just maja valmis saanud ning juba 5 päeva pärast tulevad esimesed lapsed sisse. Tegemist oli Cravens International Nursery and Pre Schooliga, mis oli mõeldud kuni 6 aastastele lastele. Liisule tundus see ideaalne variant, kuna tema vanuses lapsed oleks talle kõige paremad mängukaaslased. Kui olime pikalt direktoriga rääkinud leidsime lahenduse, et ta lubas hakata isiklikult Christianiga tegelema ning teda õpetama. Kuna niikuinii olime Christianile otsinud inglise keele tunde, siis tundus see meile ideaalne lahendus, kuna ümberringi on kõik inglise keelt kõnelevad inimesed. Direktor lubas isegi Christianile mõeldes korvpallirõnga üles panna ning teisi suurema lapse mängutarbeid hankida ning garanteeris meile, et temast ja Christianist saavad parimad sõbrad :)

Ruumid olid kõik moodsad ja uusi mänguasju täis. Programm, mida nad õpetaksid hõlmas nii kunsti, matemaatikat, laulu ja tantsu ning nad pidid pidevalt käima erinevatel välitrippidel (loomaaias, Big Buddha juures, Akvaariumis jnejnejne.).

Täna käisime siis oma otsust vormistamas ning lapsed said juba kasvatajatega 1,5 tundi mängida ja suhelda. Ütleme nii, et imekombel polnud mingit võõrastamist ning Christian oli teinud direktoriga juba esimesed jalgpallimängud :)

Kogu asutus on nagu väike pereettevõte, kus direktor on enamus elu elanud Bermuudal ning tema naine on tegelenud laste kasvatamise ja õpetamisega kogu elu. Lisaks kasvatajad on nii nende enda sugulased kui ka teised väga lähedased inimesed. Meile meeldis väga lasteaia isiklik suhtumine ning kasvatajate hea klapp lastega.

Kuigi Christian on õppinud Eestis koolis aasta aega inglise keelt, tuli ka neile üllatusena, et Eesti õpetaja oli unustanud lastele inglise tähestiku õpetamata. No mismoodi saad sa keelt üldse tunnetada ning teada mismoodi hääldada, kui sa tähestikkugi ei tunnne :) Selle koosveedetud pooleteise tunni jooksul õppisid nad nii mõningaid viisakusväljendeid ning õpetaja lubas igal õhtul raporteerida laste edusammudest.

Eraldi oli lasteaial kunstiruum, mis peaks eriti Liisule meeldima, kuna tema on meil tohutu kunstihuvi ning -andega.

Õppemaks on Liisul 10000 bahti kuu ning Christianil 9000 bahti kuu. Selle eest nad saavad 3 korda päevas süüa ning peaaegu et privaatõppe. Lisaks ma usun, et nad saavad joosta ja mängida kogu raha eest ning maandada energiat.

Ühesõnaga nende esimene mängu/koolipäev on esmaspäeval ning loodame siiralt, et neil seal hästi läheb. Eks me hoia teid kõiki kursis :)

Päikest!

Kirjutas phuketis 05:45 Sildid Thailand Tagged educational Kommentaarid (0)

Elevantsud

storm 31 °C

Phuketis on elevandid väga tavaline nähtus ning rolleriga ringi sõites tundub, et igal teeäärsel suuremal majapidamisel on elevandid aias. Nagu meil on talunikul lehmakari, on siin elevandikari. Juba mitmeid päevi on lapsed nurunud, et lähme nüüd elevantidega sõitma ning eile siis otsustasime selle ka teoks teha.

Tulime just lõunast Nai Harni poolt, kui enne Katale jõudmist silmasime elevandifarmi ning otsustasime ühe lühikese sõidu teha. Vaadates hinnakirja, siis kadus meil küll tahtmine ära, sest 600 bahti täiskasvanu ja 300 bahti laps 20 minutilise sõidu eest tundus küll kallis. Lõpuks siiski lõime käega ning silma kinni pigistades köhisime 1800 bahti välja ja saime selle eest 2 suurt elevandimürakat.

IMG_6742.jpgIMG_6744.jpgIMG_6751.jpg

Lapsed olid muidugi vaimustuses kui suur aukartustäratav loom nende istumise all liikuma hakkas ning mööda mäge üles ronis. Pean isegi mainima, et suht ebakindel tunne oli, kuigi me Janaga olime mitu korda varemgi elevantidega eksploorinud. Sõit ise kulges mäkke kummipuude vahel, teepeal noppis esimese elevandijuht Janale ning Liisule puu pealt orhidee sarnase lillekese, mille siis tüdrukutele juustesse pani. Romantik missugune eksole.

Jana ja Liisu elevant oli veidi pahas tujus, kuna pidevalt jäi ta seisma ning hakkas ennast kummipuude vastu sügama. Meie elevant pidi teda pidevalt tagantpoolt peaga lükkama, et see esimene londiste edasi läheks. Mingil hetkel küsis Jana ja Liisu vantsu juht fotoka enda kätte ning hüppas elevandi pealt maha ning kukkus pilte klõpsutama. Me ei saanud midagi vastu öelda, kuid eks vana lootis mingi tipi selle arvelt oma taskusse meelitada :)

IMG_6753.jpgIMG_6760.jpgIMG_6761.jpg

Tee peal nägime hiiglaslikke ämblikke oma võrkudes kükitamas ning edasi mööda kitsast mägiteed alla ronides oli 20 minuti pärast meie sõit läbi. Otsustasime premeerida meie fotograafi 100 bahtiga ning söötes elevantidele mõned banaanikobarad, läksime oma toimetustega edasi.

Selline siis meie elevandikogemus :)

Päikest!

Kirjutas phuketis 10:56 Sildid Thailand Tagged living_abroad Kommentaarid (0)

Mida me sööme?

rain 31 °C

Inimene, kes pole kunagi Taimaal käinud võib eeldada, et kõik kohalikud pistavad kahe suupoolega ritsikaid, prussakaid, usse ja muid molluskeid. Tegelikult ei ole see asi sugugi nii hull ning süüa saad sa pea samal tasemel mis Eestiski. Kaubavalik toidupoodides on rikkalik ning oleme isegi mingi hapukoore sarnase olluse leidnud.

Liha, hakkliha, kala ja kana on hulka soodsam kui Eestis ning toiduvalmistamine nendest ei valmista erilist probleemi. Kui minna välja restorani sööma, siis seal torkab silma hinnavahe kohaliku toidu ja lääne toidu vahel. Näiteks klaasnuudlid mereandidega maksab restos 45 bahti, kuid spagetid bolognese kastmega juba 140 bahti. Ükspäev valmistasime kodus klaasnuudleid hakklihaga ning nelja peale tuli koos salati ning joogiga kogumaksumuseks 40 bahti. Ütle siis veel, et toit on kallis eksole :)

Proovinud oleme siin väga erinevaid uusi maitseid ning taasavastanud erinevaid toiduaineid. Näiteks ei pidanud ma ise lugu kalmaaridest ja kaheksajalgadest, kuna need Eestis sellised kummised ollused. Siin aga on kalmaar üks odavamaid mereande ning värske grillitud kalmaar viib lausa keele alla. Isegi Hans Christian on siin oma maitsmisfoobia alla surunud ning krõmpsutanud nii kalmaari, röstitud krevetti kui ka erinevaid sushi-sid. Eile just käisime toidupoes ja Hans Christian hakkas lunima, et ostame ostame sushit :) Odav on see küll: väike sushi maksab 1,2 krooni tükk ja suur amps pea 3 krooni.

Puuviljadest on hetkel meie lemmikuteks ananass, arbuus ning mango, kuid uutest maitsetest võib esile tuua rambutani ja mangostiini. Rambutani kilo maksab hetkel 10 bahti ning ananass maksab 25 bahti/tk.

Liis Marii on selles suhtes väga julge, et ta on proovinud pea kõiki asju, mida me siin isegi katsetanud oleme. Läbi uute asjade oleme tunduvalt rikastanud oma toidulauda ning ka lapsed on saanud proovida ja katsetada toite, millest nad pole kunagi kuulnudki.

Põhitoiduks on meil siiski kodune toit ning oleme valmistanud vana tuttavat hakklihakastet, makarone hakklihaga, kanafileed riisiga, bologneset spagettidega ning pea igal hommikul pannkooke :)

Õhtuteks oleme tavaliselt ostnud kas kana, grillliha või siis turult kala, mille siis oma grilli peal ära küpsetame. Mõnus on see, et siin soojas kliimas on söögiisu poole väiksem ning Eestis kogutud lisakilod on nagu võluväel ja ilma suurema pingutuseta kadunud.

Päikest!

Kirjutas phuketis 12:22 Sildid Thailand Tagged living_abroad Kommentaarid (2)

Kauba hankimine

sunny 34 °C

Kui seni olime käinud toidukauba järgi kas siis Central Festivali kõrval asuvas Tesco Lotuses või siis Patongis JungCeilonis ning iga kord sõitnud rolleritega nagu koormahobused, siis seekordne plaan oli teistsugune. Nimelt võtsime Tarmo ja Ingaga koos auto koos juhi Hen-iga ning põrutasime Central Festivali läheduses olevasse Makro Cash and Carrysse. Tegemist oli Tallinnas Kaupmeest meenutava hulgikaubamajaga, kus said tooteid osta mitte ühekaupa, vaid blokkidega. Hinnad olid loomulikult odavamad, kui tavapoodides.

Niisiis me kahmasime kokku ca 15l vett, üle 10l mahlu, soodavett, ketshupeid, hommikuhelbeid lastele, käte- ja wc-pabereid jnejne, ühesõnaga kõike, mida ei ole vaja külmkapis hoida ning mille tassimine rolleriga tavaliselt väga koormav on.

Ühesõnaga saime siiski suht soodsalt hakkama, kuna kogu selle hunniku maksumus tule alla 6000 bahti. Sellest aga jätkub meile päris kauaks, niiet kokkuhoid nii rahaliselt kui ka ajakulult on tõesti olemas.

Kirjutas phuketis 16:01 Sildid Thailand Tagged living_abroad Kommentaarid (1)

Meie uued naabrid

sunny 34 °C

Eile oli meil taaskord võimalus soolaleivapidu pidada, küll mitte endi omi, kuid Tarmo ja Inga omi. Nimelt otsustasid nad kolida Kata korterist välja ning leidsid sobiva hinnaga majakese 50m meie majast eemal. Eestlased hoiavad ju ikka kokku. Meie kandi eestalste arv lähiajal ainult kasvab.

Ok mõni sõna nende majast ka siis. Tegemist on 1 magamistoaga tuttuue majaga, kus see valge nahkdiivan, ilus suur voodi, avar vannituba, kööginurk ning terrass. Omanik kolis ka just eile kõrvalasuvasse samasugusesse majja sisse, niiet kõik on brand new.

Kui kogu selle lõbu eest küsiti kokku 10000 bahti kuus pluss elekter, siis kahele inimesele on seda küll ja enamgi veel. Nojaa siis seadsimegi sammud nende poole, kus Inga oli grillil küpsetanud kõike head ja paremat alustades kalast, lihast ja kanast kuni lõpetades mingite special imeõhukeste lihalõikudega. Vapustav.

Igaljuhul teretulemast uude koju :)

Õhtu lõpetasime siis meie maja basseinis väikese SangSomi ja punase veiniga.

Kirjutas phuketis 15:01 Sildid Thailand Tagged events Kommentaarid (0)

(Sissekanded 76 - 90. Kokku 107) « Lehekülg 1 2 3 4 5 [6] 7 8 »