Reisiblogid Travellerspoint-is

Sissekanded teemal animal

Meie ja ussid

sunny 33 °C

See on kõikidele teada, et troopilises kliimas on meie igapäevasteks kaaslasteks erineva suuruse ning iseloomuga ussikesed, kes siis meid kas ehmatavad, erutavad või lihtsalt silmailu pakuvad. Kuid ausalt öeldes ei kujutanud me ette, et me usse ikka nii palju näha saame ning nõnda erinevaid.

Alles see oli, kui meie eelmises elukohas Chalongis ühe maja elanikud päise päeva ajal mööda muru vonklemas nägid ühte punakaskollase kaelaga ussivolaskit. Nüüdseks on see uss tänu Jensi osavusele oma lõpu leidnud ning elanikke enam ei tülita. Järgmine kokkupuude ussiga oli samuti meie eelmise elukoha trepi juures, kui Jana nägi trepi all ühte pirakat kobra konna alla kugistamas. See võttis küll kõhedaks ning tegi meid veelgi ettevaatlikumaks, kuna nagu kõikidele teada, ei ole kobra mürk teps mitte tervislik inimesele. Peale seda käisime ostmas ühte spetsiaalset pulbrit, mida tuleb siis igale poole ussi võimalikele teekondadele maha puistata. Selle eesmärk on see, et kui uss pulbrist üle libiseb, siis tal pidi hakkama nahk nii kõvasti sügelema, et ta pidi igatpidi hakkama väljapääsu otsima sellest piirkonnast ning ära minema. Samuti andsime kohalikule remondimehele ülesande ehitada ussilõks, mille ta ka valmis tegi. Omaette me küll kihistasime naeru selle lõksu peale, kuid parem ikka kui mitte midagi. Nimelt klopsis ta kokku selle igasugustest aias leiduvatest vahenditest ning pani elusa konna siis sinna sisse ussi ootama. Lõksuks soetasin ma ise võimsa täiesti tavalise rotilõksu ning jäime lootma parimat. Kahjuks me kolisime enne ära, kui lõksu toimivust oleks tunnistanud.

Nüüd siis meie uues kodus viibides oli meie esimene ussikogemus kohe esimesel päeval, kui ma nägin aias muru peal vonklemas ühte rohelist tegelast, kes siis kibekiiresti kusagile palmi sisse ära peitis. Mõned nädalad hiljem nägime ühte ussi naabri hoovist välja vonklemas. Ükspäev, kui ma siis kusagilt asjatoimetuselt koju jõudsin ja hakkasin oma maja trepist üles astuma, siis pidin küll kreepsu saama. Täpselt minu kõrval trepi peal oli suunaga välisukse poole (mis muideks oli lahti) üks halli värvi madu. Ma muidugi kohe reaktsioonist hüppasin trepist alla ning hakkasin karjuma nii Tarmot kui Janat, et pangu koer kinni, kuna kartsin pigem seda, et Franky lollike saab hammustada. Suutsime seda ussi siis kuidagi lokaliseerida maja ees ning samal ajal leiutades, kuidas ja millega teda maha lüüa. Tõime siis ühe mopialuse, mille Tarmo talle trepi käsipuu peal seistes peale surus. Sel hetkel me saime teada, mis ussiga tegu oli. See ei olnud mitte niisama vihmauss, vaid King Cobra. Ta ajas vihast ennast üles ja virutas hambad mopivarde kinni. Tarmo üleval tudises ning vaid sai öelda, et on ikka kurimuse tugev see uss. Ma siis ise haarasin mingi teise mopi (küll meil on palju moppe eksole :) ) ning hakkasin teda uimaseks materdama. Pihtas põhjas nagu öeldaks, uss uimane ja mopivars sajaks killuks. Seejärel meie vapper Jana tõi köögist ühe suure kokanoa ja virutas nii kuidas jaksas. Lõpuks hingasime kergendunult, kuna olime ussist jagu saanud. Üritasime seda veel kohalikele pakkuda, kuid polnud õigeid inimesi kellele pakkuda. Kohalikult teadupärast pistavad värske kobra omale viski sisse ning see pidi õite magusalt mekkima :)

Viimane ussikogemus oli Janal just täna, kui ta nägi meie aia ääres taas ühte rohelist tegelast rõõmsalt ringi vonklemas. Seekord õnneks oli tegemist kuldse puu-ussiga (Golden Tree Snake), kelle mürk inimesele ohtu ei pidanud valmistama.

Ühesõnaga Tais on usse :) Nagu ma kusagilt lugesin, et Tais püütud kõige suurem püüton oli 12,5m pikk ning kaalus 220kg. Sellise vennaga küll džunglis kokku ei tahaks põrgata. Tegelikult kardavad ussid meid palju rohkem, kui meie neid. Lihtsalt me võime neile kogemata otsa astuda või nende rahu kusagil häirida, mistõttu pole neil muud väljapääsu, kui lihtsalt kasutada oma ainsat kaitserefleksi - hammustamist. Õnneks statistika ussihammustuste kohta Tais näitab, et need ei ole üldsegi sagedased ning hammustada saavad eelkõige need, kes töötavad džunglites ning kohtades, kus ussidel pesitseda ja elutseda meeldib.

Päikest!

Kirjutas phuketis 06:33 Sildid Thailand Tagged animal Kommentaarid (1)

Perelisa

sunny 34 °C

Oleme juba aastaid igatsenud omale koera võtta, kuid tänu minu loomaallergiale on sellele mõttele alati stopp peale pandud. Kuna meil naabritel on juba pikka aega üks Beagle tõugu koer ning mulle pole see kuidagi mõjunud, siis sai mõte uut hagu juurde.

Just selle mõtte ajal sünnitas meie tuttava restoraniomaniku koer ühe pesakonna, kus oli nii pruune kui ka valgeid mustakirjulisi kutsikaid. Oleme juba mitu nädalat neid imepisikesi karvapalle piilumas käinud, kuid pole suutnud ära otsustada, millist võtta ja kas üldse võtta jnejne. Eks teiseks kahtlemise põhjuseks oli kindlasti ka see, et mis me koeraga peale hakkame, kui peaksime tagasi minema, kuid ka see kahtlustus hajus, kui kutsikate omanik ütles, et sellisel juhul on ta hea meelega nõus koera endale tagasi võtma.

Täna siis käisimegi tema juures ning kuna me tahtsime saada tumedamat koera, siis saime valida kolme erineva pruuni koerakutsika vahel. Ühel, kes meile väga meeldis, ei olnud kõhu all kõiki vajalikke vidinaid, mistõttu tuli siiski tegelikkuses valida kahe pruuni isase kutsika vahel. Pärast pikki vaidlusi ja arutelusid, otsustasime valida sellise kirju näoga kutsika, kelles nägime ka suurest peast isikupärast koera :)

Mässisime siis kutsu teki sisse ning Christiani süles sõitsime rolleritega kodu poole. Roller on selline maagiline asi, kus kõik väiksed lapsed tuttu armastavad jääda. Nii ka kutsikas.

Tee pealt ostsime veel talle kaelarihma ning toitu mida ta koju jõudes vitsutas kohe suure isuga. Avastasime, et ta kehal jooksevad ringi mingid kirbud ning panime kutsu kohe pessu ning tegelesime tema puhastamisega.

Igatahes on meil nüüd uus pereliige, kes meid alati koju jõudes rõõmsalt vastu võtab ning kellega kõiki muresid ja rõõme jagada saab. Loodetavasti oleme talle head vanemad ning kasvatame temast tubli ja heasüdamliku kutsa :)

Päikest!

Kirjutas phuketis 03:23 Sildid Thailand Tagged animal Kommentaarid (1)

Koerad

semi-overcast 33 °C

Täna sain ma suure shoki osaliseks, kui kuulsin kui kurjad võivad olla Phuketi koerad. Jah justnimelt koerad, kuna nii palju kui me siin koeri näinud oleme, on nad rahulikud, imearmsad ning suhteliselt ignorantsed.

Liisule lasteaeda järgi minnes arvasin ma alguses, et lasteaia juhataja Danny on läbi elanud mootorattaõnnetuse. Tal olid sidemetes nii mõlemad randmed, külg, jalad ning paljudes kohtades oli väiksemaid marrastusi näha. Tuli välja, et ta oli koos oma isaga pühapäeva õhtupoolikul rolleritega koju sõitnud ning peaaegu maja ees peatunud. Sel samal hetkel hüppasid talle kallale kaks koera, kes kogu jõuga niisama ettehoiatamata purema hakkasid. Võitlus käis tõesti elu ja surma peale ning lõpuks õnnestus ka üks ründajatest maha lüüa ning kuidagi rollerite peale tagasi komberdada ning minema sõita. Tee viis edasi haiglasse, kus ta ära puhastati ning nii teetanuse kui ka marutaudivastaseid süste sai. Kokku pidi marutaudi vastu ta veel lisaks järgnevatel päevadel saama 5 süsti ning viibib pidevate valuvaigistite mõju all.

Tegemist oli tavaliste hulkuvate koertega, keda siiski nende naabrimees igapäevaselt toidab. Need koerad on ennegi rollereid taga ajanud ning teisi koeri hammustanud, kuid seekordne rünnak oli esmakordne. Peale politseisse teatamist sai ta aga aru, et naaber keeldus neid koeri omadeks tunnistamaks ning sinnapaika see asi ka jäi. Umbes 6000 bahtine haiglaarve tuleb endal kõik kinni maksta.

Tegelikult ongi Phuketi koerad sellised uimased, sõbralikud ning rahuarmastajad. Agressiivseteks pidid nad aga siis muutuma, kui nad omavahel gänge moodustavad ning koos ühise kambana tegutsema jooksevad. Ka meie maja ligidal on koerad, kes üksi olles on illikukud, kuid mingi aeg päevast jooksevad nad kuuese kambana ringi ning karjuvad kõikide möödujate peale. Eriti vastik on see siis, kui teeme oma tavapärast hommikujooksu. Pole just meeldiv tunne kui mitu lõrisevat koera su kannul jookseb ja näksata üritab. Ei tea kas edaspidi peaks jooksma minnes gaasi või mõne muu enesekaitsevahendi kaasa võtma.

Päikest!

Kirjutas phuketis 03:20 Sildid Thailand Tagged animal Kommentaarid (1)

(Sissekanded 1 - 3. Kokku 3) Lehekülg [1]