Sissekanded teemal educational

Nii kummaline kui see ka ei ole, siis meie peres on mai alguses käes need toredad momendid, kui poja Christian jälle kooliteed alustab. Kaks kuud "suvepuhkust" on läbi ning taas tuleb oma haridusteed jätkata. Tais on erinevatel koolidel erinevad koolitsüklid, kuna mõned siin järgivad Tai koolide õppetava kui ka on rahvusvahelisi koole, kes järgivad nii Ameerika, kui Lääne-Euroopa õppetavasid. Nimelt on Tai koolidel kokku kaks poolaastakut, mis kestavad 10. maist kuni 27. septembrini ning 27. oktoobrist kuni 10. märtsini. Mõni nädal tagasi, kui käisin koolis taaskordset õppemaksu tasumas, siis saime teada ka Christiani eksamitulemused. Loomulikult olid need tal suurepärased ning kui välja jätta kunstieksami tulemus (86% 100st), siis kõik teised ained, kaasa arvatud Tai keel ja kultuur, olid kas maksimum või maksimumilähedased tulemused. Super! See aga tähenda, et ta on rõõmsalt siis järgmisesse klassi üle viidud ning nüüdseks ilutseb tema klassi ees silt P2.

10. mai varahommikul oli loomulikult palju tegemist, et kell 6.45 üles saada, kuid peale pikka nügimist, sai ta ka maast lahti kangutatud. Kui eelmine õppeaasta käis ta P1 Red-is (ehk igal paralleelklassil on oma värv), siis seekord saime hommikul teada, et nüüdseks on ta P2 Green-is. Mõtlesime, et mis seal siis ikka kummalist on, ju siis klass vahetas värvi lihtsalt Kui tegelikult oli olukord hoopis selline, et Christian oli ainukesena oma klassist üle viidud paralleelklassi. Ma juba mõtlesin protesteerima minna, et kuidas laps nagu oma klassikaaslaste juurest ära võeti ja ilma ütlemata teise klassi pandi, kuid peale Christianiga konsulteerimist loobusin sellest plaanist. Tuli välja, et oma vanas klassis ta ei suhelnud eriti kellegagi, kuna tema arvates olid seal väga "tited" koos, siis uus klass rõõmustas teda väga. Et nüüd on seal tore klassijuhataja, vanad tuttavad sõbrad, toredad tüdrukud ja kõik on palju mõnusam. Rääkisin ka õpetajaga pikalt juttu ning tundus täitsa tore olevat. Nimeks Amber.

Peale teist koolipäeva tuli esimene väike tagasilöök, kui Christian tahtis, et ma tema taist klassijuhatajaga räägiksin. Teadupärast on igal klassil lisaks tavapärasele klassijuhatajale veel ka taist õpetaja, kes paralleelselt õpetab Tai tunde ning assisteerib igas asjas. Ühesõnaga probleemiks oli see, et kooli poolt jagati kõikidele lastele mingit piimatoodet ja siis kõik lapsed pidid selle tai õpetaja silme all ära jooma. Christian teadupärast piimatooteid ei tarbi ning lisaks need Tai piimatooted pole ka suuremad asjad, siis tuli sellest tüli. Õpetaja olla nii vihaseks läinud, et mismõttes sa ei joo seda ja pla pla. Läksin siis hommikul asja klaarima ning loodetavasti sai see Tai õpetaja nüüd aru, et sunniviisiliselt meie lapsele mingit asja sisse ei käsi võtta. Kuulsin, et mingi aeg oli neid sunnitud sööma mingit musta värvi ollust, millest Christian aru ei saanud, mis see on, kuid ei tundunud suurem asi olevat. Need Tai õpetajad järgivad nähtavasti tai koolide standardit ning seetõttu on nad paljude meile imelikena tunduvate asjade pärast karmid. Näiteks on pidevalt ühel tai õpetajal teemaks laste juuste pikkus. Ükskord, kui Christian oli just eelmine päev juuksurist tulnud, siis päeval oli ta riielda saanud, et homme sa kooli ei tule, kui juuksed lõigatud. Eeeee...et siis misasja Kuulsin, et sama manitsust on tunda saanud ka teised poisid ning rääkisin sellest oma tuttava õpetajaga, kes seal samas koolis töötas. Tema käis koos Christianiga rääkimas selle Tai õpetajaga ning oi ega temal mingit probleemi ei olnudki...see nähtavasti oli üks teine poiss kellele ta seda öelnud oli...Yeah Ühesõnaga nüüdseks on sellega vaikus. Tai koolides on nimelt nõue, et poisid peavad olema praktiliselt kiilakad ning tüdrukud lõikama kõik oma juuksed kuklani. Kuid vabandage väga, meie poiss käib siiski erakoolis, kus on suht kõrge õppemaks, niiet siin selliseid ekstreemseid võtteid rakendama ei peaks. Kuid eks mõned siiski üritavad

Nüüd on esimene nädal peaaegu mööda saanud ning kõik on kulgenud ootuspäraselt. Christian on oma uue klassiga väga hästi kohanenud ning õpetajapoolne tagasiside on ka suurepärane. Igatahes head uue kooliaasta algust meile

Päikest!

Võiks ju arvata, et 7-8 aastastel lastel ei tule veel tegemist teha eksamite ning sellega kaasneva pingega, kuid võta näpust. Christiani koolis on kohustuslikus korras ette nähtud nii poolaastaeksamid, kui ka järgmisesse klassi üleminekueksamid, sõltumata millisesse klassi laps kuulub.

Juba varakult anti meile teada, et lapsi tuleb hakata ettevalmistama saabuvateks eksamiteks. Lasime Christianil siis meile ette korrata suvalisi asju kooliõpikutest ning ta vastas need meile peaaegu sajaprotsendiliselt. Muretsemiseks polnud mingit põhjust, kuna teadsime, et ta saab kindla peale hakkama.

13-15 jaanuaril toimusid siis eksamid, mis oli ainete kaupa päevade peale ära jagatud. Lausa hirmutav on mõelda täiskasvanulgi selle peale, et kolmel järjestikusel päeval tuleb anda endast maksimum ning sooritada rida erinevaid eksameid.

Nüüd 1. veebruaril avalikustati lõpuks kauaoodatud tulemused ning need on siis järgmised (vahemärkusena mainin, et maksimum puktid, mida eksami sooritamise eest võis saada oli 45):

Thai Language - 44
Math in Thai - 45
Science in Thai - 43
Social Studie, Religion & Culture - 44
Career - 43
Computer - 45
Health & Physical Education - 42
Mathematics - 45
Science - 44
English - 44

Ühesõnaga meil Janaga jäi mõlemal suu lahti kui seda tunnistust vaatasime. Arvasime, et tulemus tuleb hea, kuid nii maksimumi lähedast tulemust küll oodata ei osanud. Igatahes väga tubli poiss meil

Päikest!

Olles siin Taimaal aega veetnud juba üle 7 kuu, hakkas meid häirima tõsiasi, et me ei saa ega oska aru saada ja suhelda tai keeles. Imelik eksole, kuid tuleb välja, et kui tahta odavalt ja hästi hakkama saada ning asjaajamistes kiiret reageeringut saada, tuleb osata suhelda kohalikega. Kohalikel on aga inglise keelega suht halvasti ning vaid vähene osa suudab sinust aru saada ning ka vastu rääkida.

Niisiis hakkasime uurima erinevaid võimalusi Tai keele õppimiseks. Osad eestlased on siin juba ise õppides üritanud interneti allalaaditud materjalide põhjal midagi õppida, kuid ma teadsin, et mul ei ole selleks püsivust ning kohe kindlasti ei suuda ma haarata keelt õigesti.

Leidsime ühe netisaidi Learn Thai Phuket ning otsustasime tädiga kokku saada ning lähemalt võimalusi arutada. Klassiruum asus Chalong Circle läheduses ühe büroomaja teisel korrusel ning mille suurus ei olnud üle 5m2 Alguses oli see veica ehmatav, kuid hiljem osutus see siiski ideaalseks lahenduseks. Õpetaja oli väga meeldiv naisterahvas ning kelle inglise keelgi oli sujuv ja arusaadav. Saime kokkuleppele, et ta hakkab õpetama mind, Janat ning meie sõpra Tarmot ja kõike seda personaalselt. Keelt ongi mõtekas õppida väga väikese inimeste arvuga, kuna siis jõuab õpetaja suhelda kõikidega ning tund on efektiivsem.

Esimene tund leidis aset meil eelmisel nädalal ning algas häälduse õppimisega. Nimelt on tai keeles väga tähtis roll hääldusel, kuna häält erinevalt kergitades ja langetades on samadel sõnadel erinev tähendus. Näiteks sõna "ma" tähendab nii koera, hobust kui ka tegusõna tulema

15 tunnine kursus maksab 3000 bahti inimene ning lisaks tuli osta 250 bahti eest õpik.

Peale tunni lõppu oli juba mingisugune pilt ees ning oskasime juba suhelda mõnede lausetega. A la minu nimi on ja kus sa elad ja mis sulle meeldib ja siis vastata neile jne. Ühesõnaga jäime väga rahule ning ootame juba huviga järgmisi tunde, et lõpuks aru saada, mida kohalikud meile ning meie selja taga räägivad

Päikest!

Eelnevates postitustes olen ma kirjutanud, kuida Christiani jalgpallitreeningud kulgevad ning millised on võimalused Phuketil treenimiseks. Olen juba pikalt mõelnud, et kuidas sellises kohas nagu Phuket ei ole loogilist jalgpalli treenimise süsteemi, nagu seda on igalpool Euroopas ning teistes arenenud regioonides. Ometi on jalgpall siin üks populaarsemaid spordialasid, mida harrastatakse igal nurgatagusel väljakul. Kuid sellepärast ongi see imelik, et kõik teevad seda lihtsalt fun-i pärast ning sellist akadeemilist ja süstemaatilist treenimist kohtab suht vähe. Eriti veel laste suhtes.

Olles nüüd käinud igal nädalavahetusel treenimas oma kooli juures koos poistega, kes temale enam nii väga pinget ei paku, otsustasin uurida lisavõimalusi. Christiani praeguse treeneri abiga sai mõeldud, et miks mitte lasta tal proovida Futsali. Eeee...et mis asi see selline siis on küsite kohe, eksole Futsal on tegelikult üks spetsiifiline jalgpalli vorm, mida reeglina mängitakse siseruumides, kuid kus ei saa kasutada piirdeid, pall on raskem ning ei põrka nii hästi kui tavaline jalgpall ning mängitakse 4+1 väljakumängijaga. Asi oli lihtsalt selles, et Futsali treeningutel osalejad on Christianist märgatavalt suuremad. Kõige noorem mängija oli 10 aastane, kuid kõik teised valdavalt 12-14 aastased "mehemürakad". Mõnele mehele vaatasin ka mina alt üles ning imestasin, et kuidas tänapäeva noored nii varakult juba sellist pikkust on visanud.

Esimene treening leidis siis aset eile tema kooli juures kõvakattega väljakul. Alustuseks pidid nad jooksma kõik ca 1,5km ning tegema erinevaid harjutusi, kõhulihaseid (55 kordust) ning teisi soojendusharjutusi, mida olin harjunud nägema meeste treeningutel ka Eestis. Futsali eripära seisneb veel selles, et sa pead olema tehniliselt väga pädev, kuna väljak on väike, söödud peavad olema täpsed ja tugevad ning mäng on kordades kiirem kui tavaline jalgpall. Arvasin küll alguses, et Christianil võib tekkida kompleks tulles uude tiimi ning mängida endast kordades suuremate poistega, kuid võta näpust. Järjekordselt pidin ma tunnistama fakti kui tubli poeg meil on. Esimestest hetkedest alates oli ta aktiivne pool, triblas, võttis suurtelt palli ära ning lõi ka 2 väravat Poisid võtsid ta väga hästi vastu, kuigi osad ei osanud inglise keelt rääkida. Seal trennis ongi nii, et ka treener pursib vaevu inglise keelt ning kõik käsklused ning õpetused on tai keeles.

Trenni sagedus on muidugi muljetavaldav, kuna trenn toimub 5 päeva nädalas ning 2 korda päevas. Hommikul 7-8ni ning õhtul 16-17.30ni. Otsustasime muidugu hommikustest trennidest loobuda, kuna 8 aastasele poisile on juba 5 päeva nädalas suur koormus ning ei tahaks, et ta hakkaks trenni kui kohustust võtma vaid teeks seda mõnu ja naudinguga. Hea on see, et antud tiim käib pidevalt võistlustel ning sõpruskohtumistel teiste klubidega, mis lisab kogu treeningule ka teatud värvingu ning teeb kogu tsükli veidi vaheldusrikkamaks. Eks siis paistab, kuidas asi meeldib ning kas uus Ronaldo on sündimas

Päikest!

Selleks, et me oleme nii kaugele jõunud, peaks alustama augustikuust, kui me reaalselt läksime Kajokietsuksa kooli sisseastumisteste tegema. Test iseinesest läks ilusti ning peale pooletunnist ajuderagistamist oli vastus selge: test on läbitud edukalt. See sisaldas erinevaid grammatikaülesandeid, matemaatikat, üldist teamist ühiskonnast jne. Kuigi paljud asjad olid Christiani jaoks uued ja arusaamatud, siis kokkuvõttes läks kõik edukalt.

Peale testi tegemist paluti meil kokku panna kõikvõimalikud paberid ja ära täita ankeedid, mis olid sama pikad kui hiina müür. Kõikidest dokumentidest pidime veel tegema 3-4 koopiat ning osa dokumente isegi paluti tai keelde lasta tõlkida. Olime suht lootusrikkad ning õnnelikud, et lõpuks saime talle koha. Siis aga tabas meid väga ebameeldiv üllatus, kui see sama tädi helistas ja teadustas mulle, et kahjuks on asjalood nii, et kõik kohad on koolis täis ning peame panema teid ootelisti. See tuli meile kui välk selgest taevast ning kõik me plaanid olid nässus.

Egas midagi, hakkasime siis oma mõtteid teiste koolide suunas liigutama, kuid ega sealt midagi hea välja kokkuvõttes ei tulnud. Kõik järgnevad koolid olid siiski rahvusvahelised koolid, kus õppemaks oli sedavõrd üüratu, et meie seda välja poleks kannatud. Kõige odavam rahvusvaheline kool oli Rawai Progressive school, kus õppemaks kõikide tasudega kokku tuli ca 300000 bahti ehk siis 100000 krooni aastas. Kõik järgnevad koolid olid veelgi kallimad ning me olime üsna lootusetus seisus. Vahepeal sai oldud veel kooliga mailivahetuses, ning suhtlesime paljude õpetajatega, kus keegi ei mõistnud meie olukorda. Et siis mismoodi teile öeldi, et kohti ei ole. See on ennekuulmatu jne. Ühesõnaga ei tea kas mõjus meie pidev sudimine või siis tõesti mingi koht vabanes, helistati meile oktoobri keskel ning teatati rõõmusõnum, et Hans Christian on kooli nimekirja sisse arvatud. Kuna uus poolaasta algas seal koolis 26. oktoober, siis oli meil sobilikult üks nädal aega kõik bürokraatia korda ajada, rahad ära maksta ning koolitarbed ja vormid osta.

Õppemaks kujunes seal koolis 69400 bahti poolaasta ees, mis siis sisaldas õppemaksu, kindlustust, toitlustust, õppematerjale, sisseastumistasu ning veel mingeid nipet näpet asju. Järgnev poolaasta maksab ca 60000, mis siis kokku aastamaksuks teeb ümmarguselt 130000 bahti. See on üle kahe korra vähem kui kõige odavam rahvusvaheline erakool. Haridus on kõik meil inglisekeelne, enamus õpetajaid on kõrgelt kvalifitseeritud ning pärit kas Ameerikast, Inglismaalt või Austraaliast. Kogu õppetöö käib inglise keeles niiet ka seda kooli võib nimetada rahvusvaheliseks kooliks

Esimeseks murelapseks sai meil koolivorm. Nimelt seal koolis on kohustuslik 3 erinevat koolivormi. On tavaline vorm, mis koosneb lühikeste varrukatega triiksärgist, ruudulistest lühikestest pükstest, lipsust, valgetest sokkidest ning mustadest kingadest. Seda vormi tuleb siis kanda teisipäeval, neljapäeval ja reedel. Kolmapäeval on ülekooliline skaudi ja gaidi päev, kus siis on lastel seljas embleemidega triiksärk, kaelas skaudisall ning peas skaudimüts. Jalas peavad nad siis kandma musta värvi tenniseid. Esmaspäev on aga spordipäev, kus seljas peab olema roheline kooli logodega spordisärk ning jalas "adibas" tüüpi mustad läikivad dressipüksid. Jalanõudeks lumivalged krõpsudega tossud Väga praktiline eksole. Kõik vormid sai kohe osta koolis asuvast poest, kuid jalanõud pidime ise muretsema. Komistuskiviks saigi meil siis need mustad kingad, mis olid justkui Phuketi saarelt otsa saanud. Lõpuks siiski ühest kallimast kaubamajast need leidsime, kuid just meile vajalikke numbreid polnud Mis siis teha, nüüd poiss käibki koolis oma mustade tennistega. Õnneks pole kellelgi siiamaani pretentsioone olnud.

Ok ma olen siin nüüd pikalt taustast jahunud, kuid nüüd siis esimese koolipäeva juurde. Hommikul oli kõigil pabin sees, et ikkagi väga uus ja hirmutav keskkond lapse jaoks, et ei tea kuidas hakkama saab. Jõudsime kooli kella 7.45 ajal ning siis oli juba alla "aulasse" kogunenud kogu koolipere, kes kõik nagu sõdurpoisid ennast ritta olid seadnud. Seal siis toimus igahommikune kogunemine, kus võimeldakse, lauldakse, lausutakse mõned sõnad Buddha austuseks ning minnakse riburada oma õpetaja sabas klassidesse. Christian võeti seal kohe omaks ning tuli välja, et tema klassijuhatajaga olime juba varasemalt suhelnud ühe tuttava sünnipäeval. Tema nimi on muideks Kate Õhtul järgi minnes oli mul igati värin sees, et ei tea, kas nüüd on poisil shokk suur ning edasise koolimineku suhtes blokk ees. Kuid ma eksisin rängalt. Mulle jooksis vastu rõõmus naeratav poiss, kes kilkas, et oi kui mõnus tal siin on Rääkides õpetajaga, ei suutnud ka tema uskuda, et kui aktiivne ja arukas Christian oli olnud oma esimesel koolipäeval. Tal oli pidevalt käsi püsti olnud, oli klassi ees vastamas käinud, tahvli peale kirjutanud ning leidnud palju uusi sõpru. Kõik olid ta kohe omaks võtnud ning suhtlemisbarjääri ei olnud tekkinud esimestest hetkedest alates.

Nüüd järgnevatel päevadel on asi igati paremuse poolegi veel läinud, kuna järjest rohkem tunneb ta ennast seal keskkonnas kindlamini. Enam ei pea ma hommikul teda saatmagi minema. Hüpatakse rolleri pealt maha ja tehakse vaid tsau ning kihutatakse kooliruumidest sisse.

Ainus asi, mis seal talle eriti ei meeldi, on toit. Kuna tegemist ikkagi tai kooliga, siis kogu menüü on ka tai toitudest. Nii ongi siis kujunenud, et iga päev on senini olnud riis mingi asjaga ning seda "asja" ei julgeta proovidagi Eks ta on siis söönud riisi ning ostnud kooli puhvetist endale snäkke juurde. Kuna aga hommikul saab kodus kõht täis pugitud ning peale kella 16 pärastlõunal saab ka kodus korralik kõhutäis söödud, siis pole ka sellest lugu midagi. Koolis on lisaks igal korrusel väljas suured joogiveetünnid, kust siis iga laps saab oma kaasavõetud pudelit pidevalt joogiveega täitmas käia.

Homme ootab teda ees Halloweeni päev, kus neil on kohustus riietuda vastavatesse kostüümidesse. Esmaspäeval on jällegi Loi Kratongi päev, kus kõik peavad kandma Tai rahvusvärvides riideid ning valmistama laevukesi looduslikest materjalidest, et need siis pimeduse saabudes Karon Beachi läheduses asuva laguuni peale lahti lasta. Sellest festivalist aga juba järgnevates postitustes.

Eks aeg näitab, kuidas tal seal koolis edasi minema hakkab, kuid nüüd me enam ei muretse ning teame, et tema on poiss, kes saab igas situatsioonis hakkama. Julgem tunne kohe

Päikest!

Täna sai meie Liisul kolm kuud lasteaias oldud. Isekeskis siin mõtleme, et kuhu see aeg küll on kadunud. Eestis olles aeg venis ja venis, kogu aeg pidid kella vaatama ja ootama midagi. Siin vastupidiselt aeg lendab käes ja nüüdseks ei olegi me aru saanud, kuidas märkamatult on saanud suvest sügis...ehk siin Taimaal madalhooajast peaaegu päikesepaisteline kõrghooaeg

Aga see selleks. Liis Marii on oma kolme lasteaiakuu jooksul omandanud selliseid oskusi, mida ükski Eesti lasteaed ei suudaks nii väikestele lastele selgeks teha. Kõik te olete vist juba kuulnud, kuidas ta inglise keelset tähestikulaulu laulab. Nüüdseks on tähestik juba nii selge, et ta ei pea enam järjest tähti ütlema, vaid oskab kõiki tähti eraldi nimetada, nii trüki- kui ka kirjatähti. Lisaks sellele on ta õppinud kirjutama kirjatähtedes, mis meie silmis on imekspandav. Hans Christian õppis kirjatähti alles esimese klassis.

Inglise keele oskus on arenenud nullist juba sellele tasemele, et hakkab oma vennast ette minema. Ta saab kasvatajatega vabalt juba suhelda, oskab erinevaid väljendeid ning isegi parandab mõnikord meid grammatiliselt, kui ta peaks mingit lihtsamat viga kuulma

Täna kui käisin Liisut lasteaeda viimas, siis lasteaia juhataja nentis fakti, et Liis Marii on kõige edukamalt arenenud laps kogu lasteaias, ta saab alati esimesena kõik ülesanded valmis ning enamasti on need ka kõik õigesti lahendatud.

Lisaks on lasteaias väga super kunstiklass ning iga päev pühendatakse mitmeid tunde erinevate kunstidega tegelemiseks. Küll nad lõikavad, maalivad, joonistavad, kleebivad või teevad midagi muud põnevat. Kuna Liisul on juba sünnist saati kaasa tulnud huvi kunstide vastu, siis seal saab ta igapäevaselt mõnusa kunstiannuse.

Kahjuks on nüüd lasteaia tasu tiba jälle tõusnud ning nüüd tuleb maksta juba 12000 bahti kuus. Samas kui mõelda pole see ei tea kui palju, kuid siin elades oleme sunnitud võrdsustama krooni bahtiga. Siis saab siin ökonoomsemalt hakkama, kuna kui kogu aeg raha Eesti krooni konverteerid mõtetes, siis vaatad iga asja peale, et oh kui odav. Kui aga oled võrdsustanud bahti krooniga, siis ka 5 bahtine hinnavahe on meie mõistes 5 kroonine hinnavahe Keeruline kuid samas väga lihtne. Sellega saab ennast väga hästi distsiplineerida, et vältida mõtetuid ning vahel liiga kalleid oste.

Christian on nüüd senini veel koolis ootelistis ning loodame väga siiski ta veel sel kuul kooli saada. Ta küll õpib usinasti iga päev oma kaasavõetud koolitükke, kuid eks ka temal oleks vaja sotsiaalset suhtluskeskkonda ning samuti inglise keele praktikat. Tal siin hetkel üks rootslasest sõber on, kellega nad läbisegi keelt pursivad, kuid koolis oled sunnitud suhtlema inglise keelt emakeelena kõnelevate inimestega. Igatahes loodame parimat

Päikest!

Nädal on läinud märkamatult ning kahjuks pole jõudnud midagi siia vahepeal lisada. Loodetavasti andestate Ühesõnaga sai siin ükspäev arutatud lasteaia juhatajaga Christiani teemal ning ta nentis fakti, et neil ei ole enam eriti midagi õpetada talle...välja arvatud, et ta saab seal inglise keele praktikat. Rühmatundides otsitakse Christianile eraldi õppematerjale internetist ning antakse talle sedasi alati midagi uut ja huvitavat teha. Kahjuks või õnneks pidi tema pea aga nii hästi lõikama, et kasvatajatel on suhteliselt keerukas talle midagi pingetpakkuvat leida. Seda eelkõige selles kontekstis, et samal ajal peavad nad läbi viima ju ka teiste väiksemate laste programmi. Lisaks pidi Christian seal täielik autoriteet olema, et kui tema midagi ütleb, tahab või teeb, siis teised pisemad teevad kõike seda sama ning järgnevad talle riburadamisi

Ühesõnaga tuli jutuks, et äkki on siiski mõtekas Christian kusagile kooli panna. Sai vaagitud erinevaid variante ning eile läksimegi vaatama kooli, mille nimi oli Kajonkietsuksa School. Tegemist on kakskeelse kooliga, kus osa õpetust toimub inglise keeles ning osa tai keeles. Selle kooli kohta olime eelnevalt palju positiivset kuulnud ning lisaks meie naabrimees on selles koolis matemaatikaõpetaja. Samuti käivad meie tuttava Johanni lapsed ka seal koolis ja on väga rahul.

Astusime siis rõõmsa näoga kooli sisse ning meid juhatati nn. kantseleisse, kus me saime kohe jutule kooli mänedzeriga. Ta tutvustas meile kooli ruume ning saime isegi osaleda ühes just alanud matemaatikatunnis. Mis meile seal väga meeldis oli see, et tunni esimestest sekunditest alates toimus õpetaja ja õpilaste vaheline diskussioon, mitte nii, et õpetaja õpetab ja õpilased kuulavad. Kogu aeg käis aktiivne arutelu, kedagi ei kritiseeritud ega halvustatud, kui ta midagi ei osanud.

Kõik õpilased kes vastu tulid panid wai-ks käed tervituseks kokku. Kool iseenesest oli väga suur, kuid õpilaste arv klassis ei tohtinud ületada 25 õpilast, nagu Eesti koolideski. Saime käia veel kunstiklassis kohtumas kunstiõpetajaga, muusikaklassis, kus igal õpilasel oli oma süntesaator jne. Isegi arvutiklass oli varustaud viimasepeal tehnikaga. Kooli juurde kuulus veel ka lasteaia osa, kuhu siis võetakse lapsi alates 2,5 eluaastast. Koolis on kohustuslik koolivorm, kolm korda päevas antakse süüa lastele ning näiteks peale igat sööki on kohustuslik hambapesu. Koolitunnid algavad 8.15 ning lõppevad umbes kella 16 paiku. Peale kooli on veel võimalik osaleda erinevates ringides ning samuti lisaraha eest nädalavahetusteti toimuvates erinevates ringides.

Koolil on veel täismõõtmetes korvpalliplats, jalgpalliväljak, sise kergejõustikuväljak, suur mänguväljak jne. Ühesõnaga on tegemist võimsa kompleksiga, mis kokkuvõttes jättis väga hea mulje.

Nüüd siis õppemaksu juurde. Kuna Tai koolides on 2 semestrit (maist oktoobrini ja oktoobrist märtsini), siis Christiani sisseastumistasu koos esimese semestri õppemaksuga oleks 64400 bahti. Järgmine semester aga juba 54200 bahti. Kui me sooviks panna Liis Marii ka sinna lasteaeda, siis tema eest tahetakse esimesel semestril 54400 bahti ja teisel semestril 44200 bahti. Lisaks peaks Christiani eest maksma veel 5000 bahti semestris, kuna ta pole kunagi tai keelt õppinud ning temaga peab nö rohkem vaeva nägema Koolivorm tuleb ise osta, kuid kõik õppematerjalid sisalduvad seal hinnas.

Ainus murelaps meie jaoks on aga see, et enne kooli sisse pole võimalik asutuda, kui pole läbitud test. See pidi aga olema täiesti inglise keelne, kus sisalduvad matemaatika, loodusteaduse, grammatika ja üldisemad teemad. Laps peab aru saama kõigepealt, mida on küsimuses öeldud ning siis selle ka inglise keeles ära lahendama. Me ei oleks üldsegi mures, kui me saaks talle need küsimused ära tõlkida, kuna tal pea lõikab ning matemaatikas on ta eriti tugev. Eks me siis andsimegi õpetajatele ülesande lasteaias temaga selles suunas 2 kuud tegeleda intensiivselt, et saaks testi edukalt läbitud. Christiani lasteaia uus inglise keele õpetaja, kes on Sydneyst pärit, andis tema inglisekeele oskustele väga kiitva hinnangu. Nüüd on möödas vaid 6 lädalat peaaegu ning ta räägib, kirjutab kui ka loeb inglise keeles. Ta on omandanud 3 korda enam selle mõne nädala jooksul kui ta omandas Eestis kooli kõrvalt kaks korda nädalas toimunud inglise keele kursustel. Eks me jääme siis lootma, et 2 kuuga saab ta keele piisavalt suhu, et ka kooli sisseastumiskatsed läbida.

Päikest!

Täna reedel sai siis läbi lastel nende esimene lasteaianädal. Esmaspäeval sai lapsed lasteaeda viidud ning kohe esimeset päevast võtsid kasvatajad ja teised töötajad meie lapsed vastu nagu oma lihaseid lapsi. Direktor Dani lubas Hans Christianiga tegeleda kogu aeg ning sellest lubadusest on ta senini ka ilusti kinni pidanud. Iga õhtu kui lastele oleme järgi läinud, on Dani väsinud ja lõõtsutab nagu vana mees, kuna ta on Christianiga terve päev jalgpalli mänginud ning muud tsirkust teinud.

Liis Marii on kohanenus uue lasteaiaga väga hästi ning tema päev möödub põhiliselt kunsti tehe. Iga õhtu antakse meile üle päeva jooksul tehtud joonistused, maalid ja muud nikerdused, mida lapsed on päeva jooksul teinud. Mõlemale lapsele õpetatakse kogu aeg erinevaid inglisekeelseid väljendeid, et nad oskaksid ennast arusaadavaks teha. Õpingud algasid tähestiku õppimisega ning nagu ka ise oma noorusest mäletan, algas ka kunagi minu inglise keele õppimine tähestiku lauluga. Nüüdseks peale esimest nädalat on Christianil tähestiku laul peas ning Liisul poolenisti. Kusjuures Liisut kutsutakse lasteaias Marii-ks, mitte Liisuks nagu Eestis lasteaias.

Kuna tegemist on tuttuue lasteaiaga, siis peale meie laste on lasteaias senini vaid üks laps. Täitsa imelik kohe, kuid samas saavad meie lapsed tohutu tähelepanu osaliseks ning pidevalt sebib nende ümber terve trobikond kasvatajaid ja teisi tegelasi, kes neid õpetavad, kes nendega mängivad ning nende eest hoolitsevad. Eks paljuski on see seletatav sellega, et hetkel on koolivaheaeg ning alates augusti algusest tulevad uued lapsed peale kui vaheaeg lõppeb. Lisaks kardavad kõik hullumoodi seda va seagrippi, mis igal pool maailmas tegusid teeb. Näiteks siin lasteaias ostis omanik mingi spetsiaalse aparaadi, milles iga päeva õhtul keedetakse kõik mänguasjad ära, et välistada igasugust nakkuseohtu. Täit kindlust see muidugi ei anna, kuid asi seegi.

Nüüd reedel lastele järgi minnes oli kohe mõnus vaadata, kuidas Christian saab enamustest asjadest juba aru, kui tema poole inglise keeles pöördutakse ning oskab küsida elementaarseid asju. Seni oli ta õppinud aasta Eesti koolis inglise keelt, kuid selle lühikese nädala jooksul on ta omandanud rohkem kui Eestis aasta aja jooksul kokku. A eks siin mängibki rolli inglisekeelne keskkond, kus sul ei ole valikuvarianti...sa pead õppima et aru saada ning et ennast väljendada. Ühel päeval lasi Dani välja Eesti-Inglise põhiväljendite listi, kust siis kui midagi aru ei saa, saab Christian lugeda ning öelda vajaliku väljendi inglise keeles teistele. Samas pidi ka Dani ise mõningaid väljenmdeid juba eesti keeles oskama ning viskasime seal nalja, et Christian õpib 2 kuuga inglise keelt rääkima ning Dani õpib sama ajaga eesti keele ära

Kuigi lasteaias on lapsi vähe ning lasteaia nime see asutus selle tõttu eriti kanda ei saa, on seal ülitore seltskond ning on näha, et laste eest hoolitsetakse täie raha eest.

Armastust ja hoolt jätkub hommikust õhtuni Soovitan soojalt: http://www.cravensnurseryphuket.com

Päikest!

Siinviibitud aja jooksul oleme pidevalt mõlelnud, et mismoodi lastel siin lõbusam oleks ning kuidas nad inglise keele suhu saaksid. Oleme uurinud nii netist kui ka kohapeal ringi sõitnud ja sobilikke koole ja lasteaedu otsinud. Phuketi International Schoolid on tohutult kallid ning kõige soodsama variandi puhul küsiti ca 12000 USA dollarit aastas. Meile aga kahjuks tundus see liiga kallis ning ülejõu käiv, niiet otsisime edasi erinevaid variante.

Eile hommikul käisime Chalongis ühte lasteaeda vaatamas, kuid nende ruumid tundusid väga väiksed olevat ning ei jätnud meile väga head muljet. Hinda küsiti seal rahvusvahelises lasteaias 11500 bahti kuus. Peale seda tegime väikese joogipeatuse 7/11 poe juures ning Jana silmas ühte pisikest silti sealsamas posti küljes, et sealt 300m vasakule on kah mingi lastaia ja eelkooli nimeline asutus. Mõeldud tehtud ning läksime vaatama.

Tegemist oli eramaja moodi üksusega, kus ei paistnud ühtegi last liikuvat. Uksel tuli meile aga naeratav ja puhast inglise keelt rääkiv mees vastu ja kutsus edasi. Tuli välja, et nad olid just maja valmis saanud ning juba 5 päeva pärast tulevad esimesed lapsed sisse. Tegemist oli Cravens International Nursery and Pre Schooliga, mis oli mõeldud kuni 6 aastastele lastele. Liisule tundus see ideaalne variant, kuna tema vanuses lapsed oleks talle kõige paremad mängukaaslased. Kui olime pikalt direktoriga rääkinud leidsime lahenduse, et ta lubas hakata isiklikult Christianiga tegelema ning teda õpetama. Kuna niikuinii olime Christianile otsinud inglise keele tunde, siis tundus see meile ideaalne lahendus, kuna ümberringi on kõik inglise keelt kõnelevad inimesed. Direktor lubas isegi Christianile mõeldes korvpallirõnga üles panna ning teisi suurema lapse mängutarbeid hankida ning garanteeris meile, et temast ja Christianist saavad parimad sõbrad

Ruumid olid kõik moodsad ja uusi mänguasju täis. Programm, mida nad õpetaksid hõlmas nii kunsti, matemaatikat, laulu ja tantsu ning nad pidid pidevalt käima erinevatel välitrippidel (loomaaias, Big Buddha juures, Akvaariumis jnejnejne.).

Täna käisime siis oma otsust vormistamas ning lapsed said juba kasvatajatega 1,5 tundi mängida ja suhelda. Ütleme nii, et imekombel polnud mingit võõrastamist ning Christian oli teinud direktoriga juba esimesed jalgpallimängud

Kogu asutus on nagu väike pereettevõte, kus direktor on enamus elu elanud Bermuudal ning tema naine on tegelenud laste kasvatamise ja õpetamisega kogu elu. Lisaks kasvatajad on nii nende enda sugulased kui ka teised väga lähedased inimesed. Meile meeldis väga lasteaia isiklik suhtumine ning kasvatajate hea klapp lastega.

Kuigi Christian on õppinud Eestis koolis aasta aega inglise keelt, tuli ka neile üllatusena, et Eesti õpetaja oli unustanud lastele inglise tähestiku õpetamata. No mismoodi saad sa keelt üldse tunnetada ning teada mismoodi hääldada, kui sa tähestikkugi ei tunnne Selle koosveedetud pooleteise tunni jooksul õppisid nad nii mõningaid viisakusväljendeid ning õpetaja lubas igal õhtul raporteerida laste edusammudest.

Eraldi oli lasteaial kunstiruum, mis peaks eriti Liisule meeldima, kuna tema on meil tohutu kunstihuvi ning -andega.

Õppemaks on Liisul 10000 bahti kuu ning Christianil 9000 bahti kuu. Selle eest nad saavad 3 korda päevas süüa ning peaaegu et privaatõppe. Lisaks ma usun, et nad saavad joosta ja mängida kogu raha eest ning maandada energiat.

Ühesõnaga nende esimene mängu/koolipäev on esmaspäeval ning loodame siiralt, et neil seal hästi läheb. Eks me hoia teid kõiki kursis

Päikest!