Reisiblogid Travellerspoint-is

Sissekanded teemal events

Pulma-aastapäev järjekorranumbriga 10

sunny 37 °C

Nüüd siis oleme oma kalli Janaga jõudnud sellesse punkti, kus oleme olnud abielus täpselt kümme aastat. See on olnud uskumatult põnev ja ilus aeg, mis on täis olnud värvikirevaid sündmusi ning unustamatuid hetki. Selle aja jooksul on juhtunud nii mõndagi. Meil on kaks last, kellest üks saab järgmine aasta juba kümne aastaseks, me elame Taimaal ning teame juba kuidas hieroglüüfe kirjutatakse. Uskumatu!!!!

Igatahes neljas august algas minu jaoks suht rutiinselt, kui seadsin sammud jälle trenni poole ning tund aega väsitavat BodyPumpi ootas ees. Peale rassimist kangidega ning aurusaunatamist ootas mind parklas ees Jana, kes mul siis nööbist kinni võttis ning Sapah Hini viis. See on ilus rannapromenaad Phuket Townis. Seal laotas ta laiali linad ning korraldas mulle väga romantilise pikniku koos maasikate, vahukoore, erinevate snäkkide ning loomulikult veiniga. See oli väga lahe üllatus ning igati meeldiv algus meie päevale.

Seejärel seadsime koos sammud Island Herbal Spasse, kus lasime ennast aromaatsetel aurudel hellitada aurusaunas ning lõpuks lebasime koos vilunud massööride käe all massaazilaual. Kõik oli täiuslik.

Edasi oli päev jõudnud nii kaugele, et varsti tõime ära lapsed ning viisime nad meie sõprade Ardi ning Birgiti juurde Nai Harni ning ise kimasime Patongi sööma. Söögikohaks oli valitud meil Baan Yin Dee restoran Patongi mäenõlval, kus avanes ilus vaade kogu Patongi lahele. Kuna polnud seal varem söönud, siis olime veidike ebalevad toidu kvaliteedi osas, kuid lõpptulemus oli suurepärane. Kõik valitud road olid suurepärased ning viisid keele alla. Samuti oli teenindus ekstraklass ning kokteilid isuäratavad.

Kui väljas oli päike juba loojunud, siirdusime edasi Phuket Simon Cabaret vaatama, mis jättis meile väga hea mulje. Kuna siin Phuketil ei ole palju kohti, kus mingeid kultuurielamusi saada, siis polnud meil palju valikut kuhu minna. Olles varem lugenud Simon Cabaret kohta erinevaid arvustusi, polnud need just kõige positiivsemad, kuid lõpuks tuli välja, et kava oli just uuendatud ning kogu etendus oli väga värvikirev ning kohati isegi naljakas. Kostüümid olid võrratud, lavakujundus annab silmad ette paljudelegi teatritele ning kõigest sellest tulenevalt oli kogu saal ka puupüsti täis. Juba mitmeid päevi ette oli pileteid raske saada niiet kõikidel huvilistel tuleks aegsasti piletid ära broneerida. Piletihind oli kõige muu turismindusega võrreldes Phuketil väga soodne (meie maksime 500 bahti pileti eest, kuid sõltuvalt ostukohast ning sisalduvatest lisaväärtustest võib see olla kuni 1000 bahti). Loomulikult ei saa etenduse kvaliteeti võrrelda Broadway tasemega, kuna esinejad maigutasid enamasti suud ning nende näitlejameisterlikkus ei küündinud väga kõrgele tasemele. Siiski oli see igati sobilik Phuketile ning midagi eriti palju teistsugust olekski mõtetu soovida. Omas elemendis võrratu kultuurielamus :)

Meie kümnes pulma-aastapäev oli väga armas, teguderohke ning me saime koos mõnusalt aega veeta, mis tegelikult ju ongi peamine. Kuigi me ju oleme iga päev koos ja teeme kõike koos, siis oli see mõnus vahepala, mis meid argipäeva rutiinist eemale tõmbas ning palju emotsioone pakkus.

Kui keegi pole veel näinud, siis siit võite vaadata meie 10ndaks aastapäevaks valmistatud väikest videot. VIDEOT VAADAKE SIIT.

Päikest!

Kirjutas phuketis 02:47 Sildid Thailand Tagged events Kommentaarid (1)

Jaanipäev paradiisis

semi-overcast 32 °C

Kusjuures saime alles isegi mõni päev tagasi aru, et Jaanipäev on kohe tulemas. Polnud kellelgi seda tunnet, nagu Eestis olles oleme kogenud. Eestis on see reeglina üks aasta verstapost, mida kõik läbi pika ja külma talve pikisilmi ootavad. Kuna aga Phuketil on aasta läbi kestev suvi, siis tuli meile see suht ootamatult.

Jaanipäeva ajal räägitakse iga kord ilmast ning Eestis sajab reeglina alati vihma. Ka meil oli terve päeva jooksul selline heitlik ilm kohatiste sadudega, kuid õnneks õhtu kätte jõudes kadusid ka pilved taevast ning ilm oli suht ilus. Kuna me mingeid suuri plaane teinud ei olnud, siis mõtlesime lihtsalt endale külla kutsuda mõned inimesed ning oma koduhoovis väike lõke püsti panna. Teatavasti pole siin eriti kombeks lõkkeid teha, kui just mõnes kohas vahetevahel keegi oma prügi põletama kipub, kuid see on ka kõik. Meil on aias selline suurest tünnist tehtud grill, mille sisse me otsustasime oma lõkke püsti panna.

Me läksime laste ning Ardiga (meie uued sõbrad Nai Harnist - Ardi, Birgit ja pesamuna Brittel) puid otsima. Siin teadupärast pole võimalik minna poodi kaminapuid ostma, kuna kellelgi ei ole siin kaminaid :) Ühesõnaga sõitsime veica ringi, kui leidsime mingi risuhunniku metsa äärest ning ajasime autokasti puid täis. Kuid eks see puu oli üsna niiske, kuna viimasel ajal on suht palju sadanud, niiet põlema saamisega oli suht keerulised lood. Lõpuks panime suure ventilaatori lõkke kõrvale huugama, et pidevalt tulele õhku peale anda. Igaks juhuks siin mainin ka ära, et kui keegi teinekord tuleb meile külla või on niisama Phuketit väisamas, siis võtke kaasa palun neid tahkeid süütetablette, kuna varud on täitsa otsakorral ning mingit samalaadset head asja siin ei müüda.

Õhtu möödus toredalt. Meiega liitusid veel naabrid Danny, Nina, Jack, Anny, Lucy ja väike Jessica ning hiljem tuli läbi ka Liisa. Lapsed möllasid basseinis ning täiskasvanud ajasid niisama juttu. Igatahes oli tegemist väga meeldiva Jaanipäevaga ning oli kokkuvõttes igatahes mõnusam kui eelmine aasta :) Jana just tuletas meelde, et olime siis just Phuketile saabunud ning mugisime oma korteri rõdul istudes moosisaia ja soovisime üksteisele ilusat Jaanipäeva:) Kuid ka see oli tore :)

Ilusat suve algust teile kõigile sinna Eestisse.

Päikest!

Kirjutas phuketis 23:29 Sildid Thailand Tagged events Kommentaarid (0)

Liisu Sünnipäev

semi-overcast 32 °C

Pole kahjuks juba päris pikalt blogi kirjutada saanud, kuna igasugu asju on vahepeal toimunud ja juhtunud. Nüüd aga üritan ennast jälle ilusasti kokku võtta ja teid meie tegemiste ja toimetamistega kursis hoida.

Vahepeal sai ka meie Janakene aasta vanemaks. See aasta jäi suurem pidu pidamata, kuna kahjuks saime kurva uudise mu vanaema surma kohta. Puhka rahus kallis Mamma :( Igatahes on see meie igapäevaelu tõsiselt mõjutanud ning suuremat sorti pidutsemiseks polnud kellelgi tuju ega see poleks ka kohane olnud. Siiski möödus Jana sünnipäev sünnipäevaliselt, kuna otsustasime siis oma pere keskis teha kartulisalatit ja täidetud mune. Õhtul tuli ka veel Liisa korra külla, kuid muidu tähistasime Jana sünnipäeva oma pere ringis.

Päevad läksid aina edasi ning otsustasime, et peame vähemalt Liisu sünnipäeva korralikumalt tähistama. Printisime siis ilusad värvilised kutsed ning Liisu jagas need lasteaias kõikidele laiali. Kui enne sai räägitud, et ta päris väikeseid lapsi ei kutsu, siis pärast tuli välja, et ta oli kutsed kõikidele lasteaiakaaslastele ja kasvatajatele jaganud. Ühesõnaga, eks me enam vähem teadsime, et ega kõik niikuinii ei saa tulla ning eriti selle pärast ei muretsenud.

Sünnipäevahommik oli Liisule tore, kui me kõik ta tordi ja lauluga üles äratasime. Ta oli omale juba ammu tõukeratast igatsenud, mille ta siis ka nüüd sai ning ega loomulikult ei suuda siinkohal seda rõõmu ära kirjeldada, mida see talle valmistas. Kuna Liisu oli oma sünnipäevale kõik lapsed ja kasvatajad kutsunud, siis pidasime targemaks lasteaias mitte nii väga sünnipäeva tähistada ning nad piirdusid vaid küpsiste ning õhupallidega.

Hommikust saati valas nii kõvasti vihma, et mõtlesime juba, et tore tore, välipeol on kriips peal. Kuid nagu need Tai vihmad ikka, lõppevad need enamasti suht kiiresti. Peo ajaks oli kõik ära kuivanud ning päikegi väljas. Nagu tellitud.

Seekord siis otsustasime grillimisest loobuda, kuna ei tahtnud jälle pool õhtut grilli taga veeta lihasid keerutades. Osad asjad valmistasime ahjus, osad tegi Jana ise. Kuna teadsime, et meile saabuvad väga erinevad inimesed erinevatest maailmanurkadest, siis pidasime targemaks pakkuda neile lisaks traditsioonilist ning suht neutraalset Tai toitu, mille tellisime siis oma tuttava mereanni restoranist. Kõik toidud olid suurepärased ning kõike jätkus piisavalt. Eks on ju alati suht keeruline valmistada süüa kolmekümnele inimesele, kellel kõik on omad harjumused ja maitsed. Suht raske on pakkuda näiteks meie armastatud kartulisalatit mõnele Koreast pärit inimesele...muidugi pole proovinud :)

Lapsi saabus tõestit palju ning enamus koos oma vanematega. Liisu jäi oma sünnipäevaga väga rahule, kõik kingitused mis toodi, olid suurepärast ning ta oli nende üle väga õnnelik. Paljud käisid ka basseinis hullamas, mängisid veesõda ja teisi mänge. Pimeduse saabudes lülitasin sisse laseri, mis muutis elutoa diskoteegiks ning disko võis alata. Tordid oli Liisu ise omale valinud ning kuna rahvast palju, siis tuli isegi kaks tükki osta.

Umbes kella 21 paiku olid enamus lapsed lahkunud ning Liisu ja Atsu läksid rahulolevatena magama. Mõned kasvatajad ja teised vanemad inimesed jäid veel kauemaks juttu ajama ning nii see pidu selleks korraks lõppes. Sellised multikultuursed sünnipäevad on ses suhtes väga toredad, et sa saad tuttavaks ning lähemalt suhelda paljude huvitavate inimestega üle maailma ning näha kuidas nemad mõtlevad. Samuti lood omale palju kasulikke kontakte, mis kes teab millal kunagi vaja võib minna.

Nüüd on siis selleks aastaks sünnipäevadega ühelpool, kui mitte ära unustada Franky aastast sünnipäeva 27. oktoobril. Eks sünnipäevad on alati toredad ja emotsiooniderohked, kuid eks nad ole ka suht kurnavad ning pärast sellist sünnipäevamaratoni nagu juuni kuus meil on, võtab ikka võhmale küll :)

Päikest!

Kirjutas phuketis 22:20 Sildid Thailand Tagged events Kommentaarid (0)

Sõda

sunny 37 °C

Me oleme siin Taimaal olnud tunnistajaks juba mitmetele uue aasta saabumistele ning nüüd oli siis järg Tai uusaasta pidustuste käes. See ei olnud isegi pidustus, see oli sõda...veesõda.

Kujutate ette, kuidas kõik kohalikud ning turistid muutuvad ühtäkki väikesteks lasteks, kes kilgates veepüssid käes mööda teid ringi jooksevad ning üksteist pritsivad. Nii vanad kui noored, naised, mehed ning lapsed pidasid maha hommikust õhtuni vältava üleriigilise veesõja, et tähistada sellega madalhooaja saabumist. Songkran on levinud üle Taimaa alates põhja-Taist, kuhu see arvatavalt on tulnud Birmast. Senini pidid kõige vägevamad pidustusedki aset leidma põhja-Tai linnas Chiang Mais, kus neen vältavad kuni 6 päeva.

Vee viskamine teiste inimeste pihta oli algselt seotud religioossete tagamaadega, kuid nüüdseks on sellest kujunenud lihtsalt fun ajaviide. Phuketil kestavad Songkrani pidustused 13.-15. aprillini, kuid reaalne veesõda käis siiski vaid ainult esimesel päeval.

Ühesõnaga otsustasime koos kõikide kohalike eestlastega ka sellest möllust osa saada ning juba varakult olid kõik ennast vajalike relvadega varustanud. Algselt oli plaan kastiauto rentida ning sellega mööda saart ringi sõita ja möödujaid pritsida, kuid olude kokkulangemise tõttu olime sunnitud oma rollerite selga istuma ning nendega ringi sõitma. Me olime 15-kesi ja me alustasime oma saaretuuri Rawailt Patongi suunas. Ühesõnaga see, mis tänavatel toimus oli lihtsalt kirjeldamatu ning sõnades seda edasi anda on suht keeruline.

0P4130092.jpg6P4130089.jpg0P4130088.jpg

Iga 100m tagant oli üles seatud staabid, kus siis suurtest veetünnidest võeti ämbritega vett ning visati möödujate pihta. Rollerid peatati enamasti kinni, sõitjad valati veega üle ning näod määriti puudriga kokku ning sooviti head uut aastat. Lahe eksole...kuni selle hetkeni, kui said omale krae vahele jääkülma vett. Nimelt iga teine oli oma veetünni pannud suured jääkamakad, et kiljumise ja ehmatuse efekt suurem oleks. Niisiis kulges meie sõit Katale, kus tegime ka väikese võitluspeatuse. Parkisime rollerid ära ning asusime möödujaid ning teisi tänaval seisvaid inimesi armutult tulistama :) Jube lahe oli lasta möödujaid külma veega, kuna sellele järgnes ka mingisugune emotsioon. Sooja veega ei tehtud teist nägugi.

IMG_2684.jpgIMG_2659.jpgIMG_2635.jpg

Edasi sõitsime läbi Karoni Patongi, kus alles läks õigeks mölluks. Meie sihtkohaks oli Soi Bangla, kus käis meeletu andmine. Seal oli vist koos tuhandeid inimesi, külg külje kõrval ning kõik möllasid veega. Meeleolu oli kõikjal ülev, muusika mängis, temperatuur oli 37 kraadi, kõik olid lõbusad, keegi ei saanud vihaseks, kui talle jääkülm ämbritäis vett pähe visati jne. Veetsime Patongis omajagu aega ning lõpuks otsustasime tagasi kodu poole liikuma hakata.

Ostsime veel poest hulganiselt grillimaterjali ning tegime meie juures mõnusa grillipeo veel otsa.

Kõik said kindlasti sellest päevast võimsa emotsiooni ning nüüd on mida meenutada. Meile Janaga oli see juba teine Songkran, kuid võimsam kui esimene. Tegemist on siiski maailmas ühe unikaalse üritusega, mida soovitan kõikidel kunagi järgi proovida. Emotsioon on võimas.

Päikest!

Kirjutas phuketis 20:29 Sildid Thailand Tagged events Kommentaarid (0)

Sünnipäev

sunny 37 °C

Vahepeal tuli tõdeda fakti, et olen jälle aasta vanemaks saamas. Seekordselt oli tiksumas ette 32. eluaasta. Kuna eelmine aasta sai enam vähem sünnipäev ära unustatud, siis see aasta siin paradiisis olles pidin seda veidikene tähistama.

Hommikul otsustasime Christiani ja Maidoga, et peaks hommikut sportlikult alustama ning sõitsime Kathul asuvasse Cable Ski parki, kus mõned tunnid wakeboardiga sõitsime. Christian oli ka nii julge, et proovis esimest korda põlvelauda ning sellega ringi kaarutas.

Kuna meie maja kõrval asub mõnus bassein, siis otsustasime korraldada ühe Pool Party ehk basseinipeo, kus külalistel ei tuleks muretseda, mida selga panna :) Nagu iga sünnipäeva lahutamatuks osaks on söök ja jook ning 99% juhtudest ka kartulisalat, siis ei saanud me ka sellest siin soojas kliimas olles loobuda. Jana vaaritas koos Liisiga (meil olid nimelt Eestist vanad naabrid külas just) hunniku salatit, keerutas kokku suure hulga lihapalle, küpsetasid erinevaid suupisteid ning tegid igasugu muid ettevalmistusi. Tänud nendele selle eest :)

Sai juureldud meie aia kaunistuste üle ning pärast mõningast mõtlemist, otsustasin investeerida laseritesse, mis siis kõikidele palmidele ilusa valgusmängu tekitasid.

Pidu iseenesest oli mõnus, vesi oli soe ning vihma ei sadanud :) Vahepeal saabusid uued külalised ning olid kingituseks kaasa võtnud Ekke, kes siis rahvast oma eestimaiste kitarrilugude ja lauludega lõbustas.

Viimased vaprad sõdurid pidasid vastu kuni poole ööni, käisime veel mõnede poistega Katal ringi tuuseldamas ning peale seda vaatasime koos Kristiina suusasõitu.

Igatahes tänud kõikidele, kes kohal olid, kes meeles pidasid, kes kaasa aitasid :)

Päikest!

Kirjutas phuketis 03:51 Sildid Thailand Tagged events Kommentaarid (3)

Head uut 4707 aastat!

sunny 35 °C

Meil siin Taimaal on ikka vedanud. Me saame tähistada uue aasta saabumist mitmetel erinevatel kordadel aasta jooksul. Seekord siis on põhjust soovida head uut aastat Hiina kalendri järgi, mis teadaolevalt saabus Tiigri aasta ning numbriks sellel 4707.

Phuketil hakkasid pidustused juba nädala alguses, kui igale poole ilmusid lipukesed ning templite juurde hakati püsti panema müügilette ning ehitama lavasid ja atraktsioone. Meie ligidal asuvas Chalongi templis hakkas möll pihta juba kolmapäevast, kui templi territooriumile vurasid sajad autod, kust laaditi maha tivoli atraktsioone ning kõiksugu müügimaterjali.

Meie otsustasime külastada neid pidustusi hoopis päev varem ehk siis 13. veebruaril. Juba kaugelt oli tunda, et mingi suur üritus on toimumas, kuna suur tee oli kõik umbes autodest ning parkimiskoha leidmisega oli veidike raskusi. Esmapilgul meenutas kogu see üritus Phuket Townis toimuvat ööturgu, kus olid kohal kõikvõimalikud kaubitsejad, alates lihavardamüüjast kuni elusloomade kaubitsejateni välja. Lastel oli muidugi mõnus näha kõiki neid pisikesi kutsikaid, oravaid, sadade viisi hunnikutes hüplevaid jäneseid, papagoisid ning iguaane. Kõik oli kaubaks. Näiteks jänese sai soetada omale kõigest 150 bahtiga ning akvaariumikalasid 5 bahtiga.

Lastel oli loomulikult primaarne jõuda sellest segasummasuvilast välja tivoli atraktsioonideni, kuhu me siis ka sammud seadsime. Edasine õhtu mööduski enamasti erinevate karusellide ja tivolimängude putkade vahel tiirutamise tähe all. Eemal oli suur lava püsti pandud, kuid kuna kell oli alles poisike, siis keegi seal veel ei esinenud. Turvalisusest rääkides oli hea kontrast see, et kõrvuti olid püsti pandud kaks väga erinevat atraktsiooni. Nimelt laste suur täispuhutav batuut ning mõne meetri kaugusel sai sõdurpoiste juures päris relvadest märki lasta :)

Käisime ära ka mingisugusel vaaterattal, mis kolises ja logises küll nii, et seal üleval pisikeses raudpuuris kõikudes eriti turvalist tunnet ei tekkinud. Christianile pakkus palju nalja see, kui sai pallidega märklaua pihta visata ning veetünnide kohal istuvaid tüdrukuid vette plartsatada.

Kuna Liisu hakkas meil 8 paiku ära väsima, siis otsustasime seekordse õhtu lõpetada ning samme kodu poole seadma hakata. Kuna meie maja asub sealt templist oma 3km kaugusel, oli siiski hiliste öötundideni veel hästi kosta kogu möll ning kontsert.

14. veebruar möödus meil alguses Valentinipäeva hõnguselt ning õhtul Miku 1. sünnipäeva tähistades Nai Harni rannas pikniku stiilis. Sai söödud kiluleiba ning kõike muud paremat. Pimeduse saabudes lasti õhku veel ka love-balloon ning edasi kobisime juba koju oma ülisooja basseini :) Isegi Franky käis meil ujumas.

Räägitakse, et Tiigri aasta tuleb väga seiklusterohke. Eks siis näis, algus on igaljuhul tehtud.

Ilusat sõbrapäeva kõikidele ning head uut Tiigri aastat :)

Päikest!

Kirjutas phuketis 05:33 Sildid Thailand Tagged events Kommentaarid (0)

Sound show

sunny 34 °C

Kuulsime ükspäev ühelt kohalikult, et laupäeviti toimub Phuket Townis Sapah Hini linnaosas üks huvitav sündmus. Nimelt autode helituuningu show. Loomulikult ei suutnud me sellele kiusatusele vastu seista ning koos poja ning mõnede sõpradega sõitsime õhtupimedas Phuket Towni poole.

Jõudsime Sapah Hini peale poolt kümmet õhtul ning nägime juba kaugel kogunenud rahvahulka. Kohale jõudes selgus, et see polnudki mingi show, vaid seal toimus üks teine põnev üritus. Nimelt oli seal raadioteel juhitavate mudelautode ringraja võistlus. Jube lahe oli poistel vaadata, kuidas 30cm pikkused pisikesed autod mööda keerulist rada ringi kihutavad, avariisid põhjustavad ning kuidas kogu see virr-varr kulges. Eriti meeldis poistele üks roosa auto, mis kõik kurvid sirgeks võttis ning sõna otses mõttes kõikide teiste võistlejatega tüli noris, avariisid põhjustas ning pidevalt kummuli oli :)

Mingi hetk sai võistlus läbi ning liikusime edasi. Juba kaugelt oli kosta tüpsu ning teadsime, et oleme suundumas õigesse kohta. Kohale jõudes avanes vaatepilt, mida võis kõrvutada filmist Fast and the Furious nähtuga. Kokku oli tulnud mitusada erinevas mõõdus ja konditsioonis autot, mis kõik olid tuunitud andma välja kõige kõvemat ning kvaliteetsemat muusikat. Kõvemad vennad olid kõik helisüsteemid ühendanud oma läptopiga ning nad juhtisid kogu autodes toimuvat tulede ja muusikamängu veidi eemalt oma monitorilt.

Heli on nii tugev ja sügav, et ega eriti rääkida seal polnud võimalik. Käisime siis ühest autost teise ja tunnustasime ning laitsime nii nagu jaksasime. Osad olid tõesti endast kõik andnud, kuna valmis oli ehitatud ikka tõelisi meistriteoseid. Kogu aeg vooris aga autosid juurde ning mingi hetk oli terve suur parkimisala täitunud autodega. Kuna kellaaeg oli juba suht hiline ning hommikul Christianil jalkatrenn ootamas, siis mõtlesime tagasi sõita kodu poole, kuid enne seda tegime veel kiire piljardipeatuse Chalongi ühes kohalikus baaris. Poistel selles vanuses on juba vaja veidi õhtuseid meelelahutusi, kuna nad sellest võidu kõik kogu aeg räägivad :) Hullumaja eksole...kui mõelda oma nooruse peale. Siis ei kujutanud küll ette, et selles vanuses viibiks Taimaal õhtul hilja baaris piljardit mängides ;) Siin paistab ka päike öösiti.

Päikest!

Kirjutas phuketis 04:31 Sildid Thailand Tagged events Kommentaarid (0)

Sawasdee Bi Mai ehk Head Uut Aastat

sunny 33 °C

Nüüd siis oleme nii kaugele taas jõudnud, et järjekordne aasta on selja taha saadetud. Kuidas see siis meil siin Phuketil tuli ning milliseid emotsioone ja tundeid see meis tekitas. Läinud aasta üllatas ennast nii positiivselt kui negatiivselt, kuid kuna juba oleme sellised inimesed, et ei jää olnud asju heietama ja taga nutma, siis kokkuvõttes oli see väga positiivne ning muutusterohke aasta.

Vana aasta õhtu algus oli siin suht töine ning peale mõningate asjatoimetuste lõpetamist oli aeg hakata ka ilutulestikku otsima. Sai Christianiga mindud Supercheapi "ostukeskusesse", kus valitses tõeline kaos. See keskus on juba vaatamisväärsus omaette, kus meeletu suurel maa-alal müüakse kõike võimalikku ning soodsate hindadega. Seal sai küsitud ja uuritud, et kust ilutulestikku leida võib ning peale käte ja jalgadega selgitustööd leidsimegi mõned riiulid, mis olid täidetud erinevate "pommidega". Ilutulestiku hinnad on siin tunduvalt soodsamad kui me Eestis harjunud olime ning kaenlasse sai haaratud nii palju kui vähegi ära kanda suutsime. Me pole vist kunagi nii suure koormaga rolleriga sõitnud :)

Kodus pakkisime asjad ning suundusime Nai Harni meie rootsi sõprade majja, kus siis pidime uut aastat vastu võtma hakkama. Kuna kell oli alles päeva jõudnud, siis otsustasime kõigepealt väikese soojenduseine teha rannas asuvas restoranis. Peale seda sõitsime majja tagasi, kus kõik kohe basseini hüppasid. Kui juba pimedamaks minema hakkas, sai ette valmistatud meie ostetud suured kalad white snapperid, mis grillile küpsema panime. Kahjuks pidime kalades küll hiljem pettuma, kuna mingil arusaamatul põhjusel kerkis mingi eriline mudamaitse kalades esile, mis täis naudingu poolikuks jättis. Õnneks ei lasknud me ennast sellest häirida ning ilus õhtu jätkus.

Kesköö saabudes võtsime shampusepudelid näppu ning igaüks sai omale kätte meie suurepärased raketipadrunid ning suundusime välja uut aastat vastu võtma. Pauku ja tulevärki saime ikka täie raha eest ning uus aasta tuli vägevalt. Lapsed pidasid ilusti vastu ning ka koerad (nimelt oli meil ka Franky kaasas) ei teinud teist nägugi pauku kuuldes. Liisu küll väsis mińgi kella 1 paiku ära ning läks tuttu, kuid Christian möllas meiega veel varaste hommikutundideni kaasa. Imelik oli see, et tegemist oli ühe vähese aastavahetusega, kus televiisorit lahtigi ei tehtud :)

Kokkuvõttes oli see aastavahetus nagu iga teinegi, välja arvatud see, et öösel välja minnes ei pidanud endale pakse riideid selga toppima. Nüüd uue aasta alguses nagu erilist tunnet ei olegi, välja arvatud ehk see, et kalendrisse vaadates on uus number ees.

Soovime siit omaltpoolt kõikidele head uut aastat ning veelgi positiivsemat ja rõõmsamat alanud 2010 aastat.

Päikest!

Kirjutas phuketis 02:26 Sildid Thailand Tagged events Kommentaarid (0)

Jõuluettevalmistused

sunny 34 °C

Kuigi võiks ju arvata, et elades pidevalt lagipähe paistva päikese all ning nautides 35 kraadiseid temperatuuripügalaid, on jõuluaeg siin kuidagi kauge ning põhjamaine. Tegelikult on ju kõik siin samamoodi kui talvises Euroopas, võibolla vaid väikeste teistsuguste aspektidega.

Kui Eestis läheb tavaliselt jõulumöll kaubanduskeskustes lahti juba novembrikuus, siis siin ilmusid esimesed dekoreeritud jõulukuused poodidesse detsembri alguses ning kogu jõulunänni osakaal kaubanduskeskustes on enamasti vaid marginaalne. Kui poodi sisenedes korraks silmad kinni pigistad, siis jääbki teadmata, et kusagil üldse midagi jõuludega seonduvat olla võiks. Siiski suuremates ja rohkem turiste ootavates kaubanduskeskustes nagu Central Festival ning Jungceilon Patongis mängib veel kõlaritest jõulumuusikat, igal pool töötavad usinad kingipakkijad ning poed on dekoreeritud jõuluteemaliselt.

Kingipakkimistega on siin humoorikas seik, kus A3-st suuremast kinkepaberit annab ikka tikutulega taga otsida. Ja ka kõik ametlikud pakkimisletid pakivad su kingi mitmest väikesest paberist kokku, lõikavad, kleebivad, rebivad :) Ainult Centrali tasuta pakkimislett oli suutnud omale kusagilt sebida suured paberirullid, niiet lõpuks kingid ka ilusad välja nägid.

Oleme siin mõtteid mõlgutanud, et mida jõuluõhtul teha. Vahepeal on jutud käinud ühise pika laua ümber, vahel aga, et võiks kõik koos kusagile jõuluõhtusööki sööma minna. Nüüdseks vist oleme taas oma pika laua juurde pidama jäänud ning menüüsse hakkavad vist kuuluma nii sült, verivorstid, ahjuliha kui ka hapukapsad. Vahva eksole :)

Lastele korraldatakse ikka jõulepeod nii lasteaias kui ka koolis. Christianil hakkab traali-vaali koolis pihtja uba varastel hommikutundidel ning koolipäev saab läbi kella 12 ajal ning Liisul seevastu algavad pidustused 13.30 ning kulmineeruvad näkside söömise ning jõuluvanaga.

Esimest aastat me Janaga tunneme, et jõulud ei söö meie närve. Kui iga aasta on detsember olnud väga närviline aeg koos oma kingiotsimiste ning muude muredega, siis siin on kõik easy-going, kus keegi ei rabele, tõmble ega mõtle ennast hulluks erinevate kinkidega. Ka kohalikud on ülimalt rahulikud veel 2 päeva enne jõululaupäeva, kus vaid mõni üksik laseb oma kinke pakkida või mõni rahulikult mänguasjaletis põnnidele tooteid valib. Ülimõnus, kuna jõulud ju peaks olema selline rahulik ning hingeline aeg.

Lume ja külmatunde puudumise vastu aitab kui pista pea korraks sügavkülmikusse või siis tuleb läbi astuda Patongil asuvast Ice Barist :)

Päikest!

Kirjutas phuketis 00:18 Sildid Thailand Tagged events Kommentaarid (2)

Üks vahva sünnipäev

sunny 37 °C

Oleme siin juba pikka aega suhelnud lähedasemalt ühe Rootsi perega, kellel on Christiani vanune poiss nimega Nicklas. Laupäeval toimus nende vastostetud häärberis lahe sünnipäevapidu. Kokku oli sinna tulnud umbes 15 last ning nende vanemad. On põnev osaleda teisest rahvusest inimese sünnipäeval, kus saad teada nende kommetest, tavadest ning harjumustest.

Sünnipäev algas sellega, et kõik lapsed suurest vaimustusest basseini hüppasid. Tegemist on väga kifti planeeringuga majaga, kus kogu 1600 ruutmeetrisele pinnale on ära mahutatud kogu maja ning majakompleksi keskel laiub võimas bassein. Peaaegu igast maja osast ja toast on võimalik sõna otseses mõttes basseini jalutada. Seal puuduvad igasugused mõtetud muruplatsid ning kohad aias, mida tegelikult me keegi ei kasuta. Ära oli kasutatud kogu õuepind, mis jättis kogu majast mega suure mulje, kuna tänu kliimale hoiad kõik uksed ja klaasseinad lahti ning on tunne, nagu kogu 1600 ruutmeetrit oleks kõik üks suur tuba.

Ühesõnaga lõbutsesid lapsed basseinis nii nagu jaksasid ning vett lahmas igasse ilmakaarde. Küll joosti, mängiti veepüssidega sõda kuni selleni välja, et täideti kõik õhupallid veega ning loobiti veepomme :) Seejärel oli aeg söömise käes. Kui Eesti traditsioon näeb ette, et laud on sünnipäevadel lookas heast ja paremast ning perenaine on kokkamisest täiesti kurnatud, siis sellel sünnipäeval oli valmistatud vaid hiiglama palju suuri pannkooke, mida lapsed siis mõnuga koos maasikamoosiga alla vitsutasid. Sünnipäevalaps sai ise alles 8 aastaseks, kuid juba tundis ta huvi kõikvõimalike pidude vastu ning ka tema tuba oli dekoreeritud erinevate diskopallide, vilkurite ning muu nänniga ja plaadimasin mängis kõikvõimalikke tuntud Rootsi ja välismaised tümpsulugusi. Oli näha, et lastel oli tegevust kogu aja ning keegi ei virisenud, vingunud ega rippunud vanemate küljes.

Sünnipäeva lõppedes on rootslastel mõnus traditsioon, kus kõik lahkujad saavad "kala püüda". See kujutab endast seda, et ukse ette tõmmatakse kardin, kus sünnipäevalaps läheb ühele poole ning teisel poole läheb külaline ning hoiab käes õngeritva nööriga, kuhu otsa on pandud näiteks pesulõks. Seejärel hakkab ta üle kardina kalastama ning sünnipäevalaps paneb sinna ridva otsa mingi üllatuse. Seekord oli selleks ilusti ära pakitud kotike, mis sisaldas erinevaid komme, krõpse ning muid maiustusi. Vürtsi lisati sellega, et vahetevahel pisteti konksu otsa näiteks kummikindad, isa aluspüksid jne :) Nalja kui palju.

Õhtupoole kui lapsed olid lahkunud, siis oli meil peremehega plaanis tega väike grilliõhtu. Grill ise asus ilusa tiigi kaldal, kus ujusid ringi kõikvõimalikud kalad. Grillisime kana, erinevaid juurvilju ning lastele hamburgereid ning friikaid. Loomulikult ei puudunud ka traditsiooniline viskishot, mis kujutas endast jääst tehtud pitsidesse valatud shoti, mis peale joomist tuli basseini pilduda :) Õhtu kulges mõnusasti ning otsustasime lapsed viia Katale, kus toimus juba kolmandat päeva pilkupüüdev tuleshow ja -võistlus, kus erinevad artistid vehkisid nii põlevate vasarate, pulkade kui muu atribuutikaga, kõndisid köie peal ning tegid tuleneelamist. Võitja pidi saama 10000 bahti, mis siis ka see õhtu välja selgitati. Liisu muidugi oli kogu päeva virr varrist nii väsinud, et ta lihtsalt Jana kätel rannas tudima jäi. Kahjuks jäi show meil siis lõpuni vaatamata, kuid pärast kuulsime, et meie lemmik Michael Jacksonit imiteeriv maskiga artist oli võistluse kinni pannud.

Phuketil toimub alati midagi, kuid need põnevad üritused ja kohad on vaja lihtsalt üles leida. Reklaam kui selline on suhteliselt väikene või siis on lihtsalt viga meis, kes sellest kirevas plakatimeres ei suuda seda õiget infot üles leida või ei saa lihtsalt keelest aru. Oleme nii mitmeid põnevaid üritusi maha maganud, kuid ega siis igale poole ka jõudma pea. Hetkel valitseb Phuketil meeletu kuumus ning päike lõõmab armutult. Ka veetemperatuur on läinud kõvasti üle 30 kraadi ning enam ei saa ka seal kuumusele leevendust. Aga...see on tegelikult väääägagi mõnus :)

Päikest!

Kirjutas phuketis 06:49 Sildid Thailand Tagged events Kommentaarid (0)

Loy Krathong

semi-overcast 31 °C

Eile oli meil harukordne võimalus viibida ühel Taimaa ilusaimal festivalil Loy Krathongil. Ingliskeelne nimetus oleks sellel Floating Festival. Ürituse idee on selles, et kõik inimesed valmistavad omale sellise pisikese laevukese, mis siis festivali ajal täiskuu paistel vette lastakse ning järgnevaks aastaks omale ja lähedastele edu ja õnne soovitakse.

Laevuke koosneb ümmargusest palmipuu rõngast, mis palistatakse erinevat moodi banaanipuu lehega. Rõnga keskele asetatakse erinevaid lilleõisi ning kõige keskele kolm viirukit ning küünal. Seejärel peab paadi omanik lisama sinna oma juuksekarvad, küünetüki ning 1 bahtise mündi. Seejärel asetatakse laevuke vette, süüdatakse viirukid ja küünal ning mõttes soovitakse parimaid soove :)

Meie käisime Loy Krathongi vaatamas Nai Harnis asuvas laguunis, kus siis tehissaare keskele oli püsti pandud minilinnak, kus siis kõikvõimalikud kaubitsejad pakkusid head ja paremat. Samuti olid seal reas erinevad tivoliatraktsioonid ja lastele batuudid.

Ilmavana oli muidugi otsustanud meile käru keerata ning peale kuuma ja kuiva päeva tekkisin kella 17 paiku õhtul taevasse pilved ning just Nai Harni saabumise hetkel hakkas ka sadama. Õnneks see ei kestnud kuigi kaua, kuid vahelduva eduga tibas veidi edasi. Tegemist oli juba teise järjestikuse aastaga, kus just sellel kõige ilusamal päeval on taevas õhtu saabudes pilvine ning täielik nauding vaatemängust jääb kesiseks. Rahvas hakkas oma laevukesi järjest vette laskma ning ka meie otsustasime omad järgi saata. Süütasime viirukid ja küünlad ning lasime paadid vette ning soovisime kõikidele oma lähedastele ning eriti perekonnale head järgnevat ja õnnelikku aastat. Liisu ning Christian olid oma Krathongid ehk laevukesed vastavalt lasteaias ja koolis ise oma kätega valmistanud, mis tegi nende omad veelgi erilisemaks. Kahjuks väikese vihmasabina ning kerge tuule tõttu ei põlenud kellegi küünlad laevukeste peal kuigi kaua, kuid osad vapramad küünlad tegid siiski laguuni ilusaks tuledemereks.

Sealsamas kõrval lasti üles taevasse "love balloonse", mis on silindrikujulised õhupallid, kuhu alla asetatakse küünal ning mis sooja õhu tõttu kõrgele taevasse lendavad. Kohalike sõnul pidi see tähendama head õnne, kui õhupall otse ilusti üles läheb, kuid kui see tuule ja muude mõjutuste korral kusagile alla kukub või ära vajub, siis see pidi jällegi halba õnne tähendama.

Kokkuvõttes oli see tore õhtu, kuna lapsed said ennast batuutidel higiseks hüpatud, kõhud kõik head ja paremat täis pugitud ning me kõik saime seda kord aastas toimuvat ilusat festivali täiel rinnal nautida.

Nai Harnist kodupoole sõites oli mõnus vaadata kuidas igast saarenurgast lasti õhku loveballoone ning taevas oli täitunud sätendavate tulukestega. Ilus, pole midagi öelda :)

Päikest!

Kirjutas phuketis 04:07 Sildid Thailand Tagged events Kommentaarid (1)

Liisu ekskursioon

sunny 32 °C

Mõned nädalad tagasi sai Liisu lasteaed siis lõplikult atesteeritud ning kätte kõik vajalikud litsentsid. Omaniku sõnul võtsid kõikvõimalikud bürokraatlikud toimingud tal aega üle poole aasta ning uskumatult suuri summasid. Enne seda oli alati juttu, et kui kõik dokumendid korras, siis on võimalik ka ametlikult lastega väljasõite korraldada.

Eelmise nädala lõpus otsustas lasteaia juhataja viia lapsed Nai Harni, kus keset laguuni asub väike saareke, millel väike mänguväljak. Hommikul kui Liisut lasteaeda viisin, keerati nagu kiuste taevakraanid valla ning minu silmis oli nende väike väljasõit igati kahtluse all. Siiski otsustati minna, kuna lastele oli lubadus antud. Kõigepealt nad olid veidi ringi sõitnud ning läbi autoakna saare lõunatippu avastanud ning tunni möödudes hakkas taas päike paistma.

IMG_3559.jpgIMG_3561.jpgIMG_3568.jpg

Kõigepealt viidi neid Promthep Cape vaateplatvormile, kus siis jalutati veidi ringi ning näidati ilusaid vaateid saare kõige lõunapoolsemast paigast. Väidetavalt olid need tibud olnud seal kõigile teistele külastajatele tohutuks vaatamisväärsuseks, kuna taide seas on palju blondi peaga väikeseid lapsi nagu karuotile mesi.

Seejärel siirduti edasi Nai Harni. Kõikidele lastele oli vajalik seepäev selga panna lasteaia logodega särk, et neid lihtsam oleks ära tunda. See särk on aga lumivalge, mis siis pärast suurt vihmasadu oli veidike kohatu.

Lastel seevastu oli aga seal Nai Harni mängupargis väga lõbus olnud. Mõelge vaid ise, kui liumägede all laiub mõnus suur poriloik, metsaalused on ligased ja märjad, siis see just ongi see, mis lastele rõõmu valmistab. Kusjuures Liisu oli olnud seal mänguväljakul kõige puhtam laps ja oli suutnud vaid läbimärjaks saada ning natuke oma helekollased püksid mustaks teha. Teised seevastu ujusid poriloikudes, püherdasid mudamülgastes ja tegid kõik võimalikke tükke, et vanematel võimalikult raske plekke välja saada oleks :)

IMG_3569.jpgIMG_3577.jpgIMG_3610.jpg

Igatahes lapsed jäid selle pisikese väljasõiduga väga rahule ning õige varsti lubati midagi analoogset uuesti korraldada. Emmele jäi siis veel rõõm Liisu riideid leotama ja puhastama hakata ning peale kümnekordset puhastamist ja loputamist on enamus sodi riietelt lõpuks välja saadud.

Päikest!

Kirjutas phuketis 04:31 Sildid Thailand Tagged events Kommentaarid (0)

Sunday Surf

sunny 34 °C

Kohalike surfaritel on mõnus traditsioon koguneda iga pühapäeva Kata randa, et üheskoos nautida surfi ning süüa juua, mängida rannamänge ning peale päikeseloojangut kõik koos kusagile sööma minna. See pühapäev läksime meiegi uuesti nendega randa. Ilm oli selline poolpilves, kuid laine oli üllatavalt väike. Kui olime seal veidike aega tiksunu, siis nägime, et ka kõik naised võtsid oma surfilauad ning vudisid vee poole. Kuna oleme ka ise unistanud surfioskuste omandamisest, siis ületasime oma hirmud ning laenutasime ka omale laua.

Dale näitas rannas kuival maal kätte mõningad võtted, kuidas lauaga käituda ning kuidagi püsti tõusta. Arvasin ise, et õppimine kuival maal ning teooria omandamine on keerukam, kuid Dale ütles, et kõike tuleb ise kogeda ning õpetada on seda suht keeruline. Laud oli meil väga pikk ehk siis longboard, kuid kõik sõnasid kui ühest suust, et kui oled algaja, siis pika lauaga on lihtsam õppima. Lõhemaga pidi aga olema parem keerata ning trikke teha.

Sumasime siis kaugemale, sinna kus hulpisid ka teised kogenumad surfarid. Peale pooletunnist rassimist oli tõesti selline tunne, nagu oleks 15km maha jooksnud. Kõige raskem oligi tasakaalu saavutamine ning õige laine tabamine. Veidi aja pärast üks kohalik surfar soovitas minna punkti, kus laine murdub, et seal pidi algajal lihtsam olema. Ja tõesti, mis seal salata, peale seda hakkas ka välja tulema ning päeva lõpuks võisin uhkeldada 30 meetrise liuglemisega mööda lainet ja seda püsti seistes :)

Siis ei andnud asi ka Janale rahu ning peale seda kui mul oli toss juba väljas, läks tema lauaga laineid püüdma. Ta oli uskumatult tubli, kuna tegelikult on algajale see tegevus füüsilistelt ikka väga koormav, kuid kõigest hoolimata sai ta ilusti hakkama ning esimesed sõidud sai temagi tehtud.

Peale väsitavat surfipäeva suundusime kõik meile ning grillisime kõike head ja paremat hiliste öötundideni ning muljetasime päevasüdmuste üle.

Järgmisel päeval oli meil tuhin nii sees, et otsustasime uuesti randa suunduda ning nüüd olime pisikuga nakatanud ka teised eestlased. Laenutasime jälle lauad (1 tund lauarent oli 100 bahti, päevaks sai selle 500 bahtiga). Nüüd olid lained tublisti suuremad, kuid kasutades eelmisel päeval õpitut, ei tundunud surf enam nii keerukas kui ennist. Sain kahe suurema lainega kogeda jälle midagi uut, kui sai sõidetud laineharja tipus ning siis liuelda mööda lainet allapoole...see oli võimas tunne, mis andid tohutul hulgal adrenaliini ning õppimistahet juurde.

Negatiivse poole pealt on surf lihtsalt füüsiliselt väga koormav ning meile kuidagi mõjus see põlvedele...ju vist valest püstitõusmisest, kuna absoluutselt kõikidel tegelastel olid põlved sinised.

Ühesõnaga madalhooaeg on ideaalne aeg Phuketil surfimiseks, kuid kahjuks on seda lõbu veel järel kuni novembri alguseni. Siis meri rahuneb ning muutub peegelsiledaks. Kuid pole sellest hullu midagi, kuna siis algab sukeldumishooaeg, mida tahaks ka kindlasti proovida.

Päikest!

Kirjutas phuketis 01:56 Sildid Thailand Tagged events Kommentaarid (0)

Jalgpall

semi-overcast 31 °C

Ma isegi ei mäleta enam, kas ma siin blogis olen maininud, et Christian juba pea kuu aega Kajonketsuksa kooli jalgpallitiimis mängib. Ühesõnaga nende treeningud toimuvad kooli territooriumil iga laupäeva ja pühapäeva hommikuti. Nende tiim alustas treeninguid seal alles 4 kuud tagasi, mistõttu Christian oma 3 aastase kogemusega on nii tehniliselt kui ka aktiivsuselt teistest peajagu üle. Treener Domo isegi ütles, et Christian lööb nagu mees, kui teised alles õpivad kuidas mitte varbaga palli toksida.

Nüüd tänaseks oli treener kokku leppinud võistluse British International Schooli vastu. Me ise küll mõtlesime, et huvitav mis sellest küll välja tuleb, kuna meie poisid on harjutanud alles 4 kuud, kuid teised juba palju pikemat aega. Ühesõnaga kell 8.45 saime kooli ees kokku ning sõitsime edasi British kooli, mis asub meie Chalongi majast mingi 15km kaugusel. Meiega ühinesid veel 5 eestlast, kes soovisid eesti poisile väljaku ääres valjult kaasa elada.

Loomulikult oli terve hommiku vihma sadanud, mis oli muutnud muruväljaku ligaseks ning suhteliselt keerukaks. Nüüd siis tahaks veica sellest korralduslikust poolest rääkida, et kuidas Phuketis asjad käivad :) Nimelt meie poiste tase on väga erinev, mistõttu meie vanusegrupp jagati kaheks. Väiksemad ja vähem kogenud poisid pandi mängima pisikesele muruväljakule, kus nad pidid lööma palli hokivärava suurusesse väravasse. Meie poistele anti siiski suhteliselt suur plats, mille mõõtmetega võiks paralleele tõmmata koduste võistluste omaga. Tegelikult oli kõik suht organiseerimata ja pilla palla, kuna isegi kohtunikul ei olnud vilet suus, vaid niisama vehkis kätega. Keegi eriti täpselt aega ka ei võtnud. Esimesena said platsile 10-12 aatased poisid ning meie tiim tegi englishmannidele 5:0 sauna. Siis oli järg meie poiste käes, kuid äkitsi selgus, et vastasmeeskonnal polegi nooremaid poisse kusagilt võtta :) No eksole onju :) Samad suuremad poisid ajasid ennast jälle tagajalgadele ning pidid siis astuma meie poiste vastu, kes neist peajagu lühemad olid. Mängida lasti neil siis 15 minutit, mille järel oli seis 2:1 meie kahjuks. Poolaejal võeti aga vastu mõnusalt imekspandav otsus. Nimelt kuna paljudel British kooli poistel hakkasid vanemad väljakule saabuma ning mingil nende treeneril hakkas äkki kiire, siis käidi välja idee, et teeks väljaku megasuureks ning laseks hoopis kõik poisid mängima. Saate aru, meie poiste mängu ei lastudki lõpetada ning platsile astusid läbisegi suured ja väiksed poisid, mõlemas tiimis 11 mängijat. Ahjaa...kuna British koolil ei olnud nii palju mängijaid, siis võeti osad mängijad meie tiimist ning seetõttu vaatasimegi imestusega, kuidas ka Christian pidi nende kollase särgi selga tõmbama. Uskumatu.

Vastasmeeskonna treener ütles, et temal on 10 minutit aega ning rohkem mängida kahjuks ei saa. Ega seda eriti mänguks nimetada ka ei saanud, kuna enamasti meenutas see loomade jalgpalli, kus suuremad osavamad poisid palli valdasid ning pisemad poisid läbisegi ringi sibasid. Ma isegi ei mäleta, kas seal ka keegi värava lõi, lihtsalt niivõrd uskumatu tundus see.

Peale 10 minutilist palli tagaajamist oligi aeg koju minna. Treener küll vabandas meil ette ja taha, et kahju, et nii läks, kuid vähemalt Christianile jäi suhu küll halb mekk, kuna tegelikult oli asi korralikust jalgpallist küll väga kaugel. Homme lubati treeningul korraldada klubi sisene turniir ning Britishiga järgmine võistlus juba kuu aja pärast. Eks siis ole näha, kas nad on oma vigadest õppinud või ongi selline asjade organiseerimine lihtsalt tai stiil :)

Järgmiste palliveeretamisteni.

Päikest!

Kirjutas phuketis 23:14 Sildid Thailand Tagged events Kommentaarid (0)

Wakeboarding

semi-overcast 29 °C

Juba ammu oleme tahtnud minna Kathus asuvasse CableSki parki, kus on võimalik sõita nii veesuusaga, wakeboardiga, põlvelaual kui ta suuremate surfilaudadega. Kuna kell oli juba suht palju, otsustasime kiiresti minekut teha ning juba poole tunni pärast jõudsime kohale.

Meie üllatuseks ei olnud seal üldsegi inimesi ning pärast hinnakirjaga tutvumist tegime esimesed sõidud. Pool tundi sõitu ükskõik millise atribuudiga maksis 500 bahti, kuid näiteks päevapileti eest tuleb välja käia vaid 1500 bahti. Minu jaoks oli see alles teiseks kogemuseks wake-ga ning ka esimene kord sai alles esimesi võtteid õpitud Pärnu jõel.

CableSki kujutas endast umbes 400m pikkust staadioni kujulist ringi, kus tiigi keskel üleval käis ringi kaabel ning mis siis sind edasi tõmbas. Kui juhtusid kukkuma, siis pidid ise kalda äärde ujuma ning sulle tuldi külgkorv-rolleriga järele. Kahjuks oli neid kukkumisi palju ning mopovend oli kogu aeg töös :) Lisaks oli tee peal ees kõikvõimalikke hüpekaid ning rampe, kust siis oskajamad vennad üle sõitsid.

IMG_7736.jpgIMG_7732.jpgIMG_7729.jpg

Kuid elamus oli vinge. Kõik kes me seal olime, saime vägeva adrenaliinilaksu ning pärast pooletunnist rassimist olid lihased kõik piimhapet täis ning pulss oli ebatavaliselt kõrge. CableSki eelis on see, et jääb ära mootorpaadi taga vees see püstitõusmise moment ning start on vee ääres pingi pealt. Raskusi valmistas enamusele ning eriti mulle just kurvi läbimine, kuna kui seal õigest kohast ära ei keera või siis õieti kaablit käes ei hoia, siis tõmbab see sind raksuga pikali.

Otsustasime, et järgmine kord läheme sinna juba varahommikul ning veedame seal terve päeva. Seal on olemas ka toitlustuskoht, niiet nälga ega janusse ka ei jää. Ka Hans Christian lubas järgmine kord põlvelaua ära proovida :)

Elamust sai selle raha eest täie rauaga veemõnusid nautida ning lubame, et varsti oleme tagasi ning kes teab, mõne aja pärast võib isegi mööda rampe sõitma hakata :)

Päikest!

Kirjutas phuketis 01:34 Sildid Thailand Tagged events Kommentaarid (0)

(Sissekanded 1 - 15. Kokku 20) Lehekülg [1] 2 » Järgmine