MEIE
Lennupiletid on ostetud. Pärast paariaastast mõttemõlgutamist tundub uskumatuna, et me sellise asja ette võtame. Meie peas on keerelnud juba pikalt mõte kolida kusagile sooja ja positiivsesse kohta, kuid alati on midagi ette tulnud või pole julgenud seda teoks teha. Eks oma rolli on mänginud ka lapsed, kuid nüüd on nad juba piisavalt suured, et ka ise juba seda "reisi" nautida.
Otsus ei tulnud kergelt, kuid otsuse tegemisele aitas kaasa üleilmne majanduslangus, mis ka meid tugevalt puudutas. Ise olen olnud seotud eraettevõtlusega viimased seitse aastat, kuid käesolev majanduslangus sai antud ettevõttele saatuslikuks. Samas olen otsinud võimalusi juba pikka aega muutusteks, kuna ehituse valdkond oli minu jaoks ammendunud.
Aastast 2005 olen oma põhitöö kõrvalt tegelenud Interneti marketingiga, mis on aasta aastalt edasi arenenud ning taganud piisava sissetuleku, mis andis ka aluse kolimisotsuse tegemisel. Nagu olen lugenud, on Tais töö tegemise suhteliselt keeruline (mitte võimatu), kuid hea on kui on olemas sissetulek, mis ei ole sõltuvuses su igapäevaste tegemistega.
Otsuse tegemise juures oli kaks rasket momenti: kuidas tagada lastele piisav haridus Eestist eemal olles ning kuidas saada jagu tundest, et perekonda ja sugulasi/tuttavaid näeb nüüd palju harvem. Mis puutub haridusse, siis Hans Christian lõpetab sel aastal 1. klassi ning me plaanime ta ikka panna haridust jätkama Phuketi mõnes International Schoolis või siis koolis, kus on inglisekeelne haridus. Keelebarjääri pärast me eriti ei muretse, kuna lapsed haaravad uut keelt palju kergemini kui täiskasvanud ning lisaks on ta juba siin Eestis saanud aasta aega käia Inglise keele kursustel. Kuid eks paistab 
Kuna Liis Marii käib alles lasteaias, siis temaga on kergem. Kaalume ka varianti lasteaia koht võtta Phuketis, kuid eks see kõik loksub ise paika kui juba ennast seal sisse oleme seadnud.
Teine raske moment meie jaoks oli vanavanemate ja sugulaste/tuttavate reaktsioon ja tunded, kui sellest uudisest teada andsime. Oleme endale ja kõigile lubanud, et kindlasti tuleme tagasi suvel Eestisse ning võimaluse korral ka jõulude ajal....eks see kõik sõltub rahalistest võimalustest kui ka koolivaheaegadest. Isa muretses kohe endale korraliku veebikaamera, et võimalikult kvaliteetselt laste ja lastelastega läbi Skype suhelda saaks....nii armas
Eks kurb ole loomulikult siit Eestist lahkuda, kuid ega meid siin Eestis enam midagi kinni ka ei hoia. Maja on kohe kohe maha müüdud, autod anname liisingutele tagasi, ettevõte on likvideerimisel ning ametlikult nii mina kui ka Jana oleme töötud Me leiame, et see on hea võimalus võtta aasta vabaks ja lihtsalt nautida elu soojas kliimas. Internetitööd saan edasi arendada ja teha ka Phuketil viibides.
Tüüpilised reaktsioonid teistelt kui oleme oma plaani tutvustanud:
1. kuidas siis lapsed küll koolis saavad käia?
2. issand te olete ikka nii julged, tahame ka minna kusagile, kuid ei julge
3. millest te seal elama hakkate?
4. kas teil on juba eluase kinni pandud?
5. oi kui lahe, me tuleme teile kohe kindlasti sinna külla
ehk ühesõnaga põhiliselt kumab läbi kõikidest reaktsioonidest see, et kuidas me küll suudame sellest rutiinsest ja suht kindlast Eesti elust eemalduda ja astuda selline julge samm. Tundub, et enamus inimesi elab põhimõttel: kool, töö, abielu, lapsed, laste kool, laste töö, pension...seepärast tundub kõikidele uskumatuna, kuidas me suudame sellest oravarattast välja astuda. Ma leian, et elus on muidki väärtusi kui 9st 5ni rutiinse töö tegemine, millest sa naudingut ei saa. Lisaks järjepidev ilma üle virisemine ning mossis näod. Ega ilmaasjata Eestit pole nimetatud depressiooni vabariigiks. Võiks ju küsida, et miks me ei jätka seda sama asja Eestis...aga vat just selleks, et seal kuhu me läheme omab raha palju suuremat väärtust...ilus ilm, odavad hinnad, hea toit, positiivsed inimesed ja kõik see, mille nimel me siin Eestis kuude viisi raha teenime, et seda kõike saada.
Järgmises postituses annan jooksvalt teada kuidas meie ettevalmistused lähevad.
Päikest
16 °C
18 °C
